Luud liiguvad ühes suunas (nt.küünar- ja põlveliiges) 3)Sadulliiges – Mõlema luu liigesepinnad nõgusalt sadulakujulised, kujult sarnane hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas (nt. Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10
(…”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Viited kirjanduslikele allikatele antakse nurksulgudesse paigutatud numbrina, mis märgib allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika lehekülje- number, [5, lk.45]. 5 Viited töö teistele lõikudele (osadele, alaosadele) esitatakse vastava lõigu nimetus ja numbri näitamisega, (vt. tabel 2.5). 5. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne.) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene
16. Liigeste jaotus Liigesed jaotatakse näiteks luude arvu, liikumistelgede arvu ja liigesepinna kuju alusel. Luude arvu põhjal jaotatakse liigesed liht- (2 liigestuvat luud) ja liitliigesteks (3+ liigestuvat luud). Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks. Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk-, lame-, sadul-, ratasliigesteks. 17. Skeleti jaotus Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog, millele rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luud jagunevad ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb esi- ja tagajäsemete luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil, tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 18. Lihaste kuju ja ehitus
5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele
5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks. Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele
eluaastat. Michael Stubbs leiab, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud keskklassi oma. Seda vaatekohta jagab hulk lingviste. 17 II. Eesti sotsiolektid Selles osas vaatleme lähemalt eesti keele sotsiolingvistilt problemaatikat. Suuresti toetume eelnevalt esitatud mõistestikule ja rahvusvahelises uurimises saadud tulemustele, kuid mitte ainult. Lisaks eespool toodud alaosadele peatume eraldi ka slängiprobleemil, millega rahvusvaheline sotsiolingvistika üldiselt ei tegele. 1. Terminoloogia Eesti keele allkeelte teaduslik süstemaatiline määratlemine on olnud väga juhuslik (vt mõned varased katsed Rätsep 1976; Pajusalu 1992). Praktiliselt on kasutatud mõnda mõistet (kirjakeel, ühiskeel, argikeel, kõnekeel, murre), kusjuures need on üsna uduselt defineeritud ja praktilises kasutuses pigem intuitiivsed.
annaabi.ee 
