14). Psühhopaatiaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Agressiivsus on isiku loomupärane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele ise seda eitades. Psühhopaadid on külmad, tundetud ja täielikult hoolimatud teiste suhtes. Psühhopaat langeb masendusse ainult sellisel juhul, kui teda on tabanud ebaõnn ega tule valesti toimise olukorrast ise välja ka teiste süüdistamisega. Masenduse taga on alandustunne, külm ja tundetu raev. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 15). Agressiivsuse põhjused Agressiivsuse kohta on mitmeid teooriaid: 1)Instinktiteooria – kaasasündinud enesekaitse ja alalhoiuks vajalik agressioon 2)Malliõppimise teooria – käitumismall võetakse üle eeskujudelt. Agressiivsust on võimalik õppida 3)Hingeelu-teooria – Väljakannatamatud tunded asendatakse
Teiseks riskiteguriks on verbaalne vägivald. Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et peatselt pärast televisiooni ilmumist kahekordistus väiksemates asulates vägivallatsemine. Liikuvad pildid ( televiisori, filmide, videote vaatamine, arvutimängud ) mõjutavad meie kõigi igapäevaelu üha enam. Ligi 35% kuue- kuni kaheksa-aastatest lastest veedab teleri ees nädalas rohkem kui 30 tundi (Stier,1999).
puutudes kokku tõsiasjadega, mida ta pole võimeline muutma. Nõnda juhtub siis, kui ta raskustesse sattununa ei taha tunnistada, et teda on tabanud ebaõnn või et ta on midagi valesti teinud ega tule olukorrast välja ka seletamise või teiste süüdistamisega. Siis langeb ta masendusmeeleollu ja äärmisel juhul võib üritada ennast tappagi, sest surm oleks talle raskustest väljarabelemise vahend. Niisiis pole nartsissistliku masenduse taga mure, vaid alandustunne, külm ja tundetu nartsissistlik raev, mille suurus ei ole vastavuses seda põhjustanud sündmustega. Nimetus psühhopaatia on vana, juba õige kaua kasutusel olnud psühhiaatriatermin. Varem mõeldi selle all peaaegu igasugust ühiskonnavaenulikku või normidest hälbivat käitumist. Arvati, et psühhopaatia kaasneb kuritegevuse, alkoholismi ja erisuguste vägivallategudega, eelkõige igasuguse moraalse arenematuse; teistesse hoolimatu suhtumise ja süütunde puudumisega
kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside.
Või ta oht, et laps võib hakata käituma vägivaldselt. On küllaltki palju saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on vanemaid, kes lapsena ise kodusest turvatundest ilma jäid ning kellel täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev on seetõttu raske ümbritseda ka oma last vajaliku soojuse ning alandustunne mõjub frust-reerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. armastusega. Kahekordselt häi- 32 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 33 Kes peaks Vanemad vajavad ise abi Kontrast öeldud sõnade tähenduse ning ema tigeda näoilme ja
annaabi.ee 
