Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
sajandi keskel. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi, siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8
Võibolla on see mõni üksildane inimene või kibestunud, või haige, või saamatu, kellele sa võid kuidagi kasulik olla. Inimestest on kõikjal puudus, sellepärast vaata, kus saaksid sina oma inimlikkust rakendada. Ole valmis pettumustekski. Igaüks meist peab positsioonist ja elukutsest hoolimata, pidevalt hoolitsema selle eest, et tema tegude läbi leiaks kinnitust tõeline inimlikkus. Need, kellele on osaks saanud õnnelik võimalus teisi inimesi vahetult teenida, pead selle õnne alandlikkuses vastu võtma. Kui sul on tugevam tervis, enam annet, rohkem teovõimet või õnne, ilusam lapsepõlv või harmoonilisem perekonnaelu kui teistel, siis ei tohi sa seda kõike nii vastu võtta, nagu see oleks endastmõistetav. Sa pead selle eest tasuma. Sa pead tavalisest suurema osa oma elust elu jaoks ohverdama. Kõik need inimesed kogu maailmas, kes on tunda saanud, mis tähendab hirm või kehaline valu kuuluvad ühte. Salapärane side seob valupoolt äramärgitute vennaskonda.
Sellele järgneb tavaliselt õpetlik lugu. Eriti populaarsed on lood Tai askeetliku eluviisiga kuningast. Kuningas kannab igapäevaelus oma onu ülikondi ja jaotab pliiatsi, millega kirjutab, kuu aja peale, et poleks raiskamist. Kell 6.45 on hommikusöök. Loetakse tai- ja ingliskeelne söögipalve: "Me täname neid, kes andsid meile elu, õpetajaid, kes annavad tarkuse, loodust, mis katab meile laua. Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses." Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite. "Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. "Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!" sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi,
Francke rajab oma orbudekodu ja mitu kooli, töötab välja õppekavasid, mis panevad aluse kristlikule tarkusele rahva vagaduse ja tubliduse edendamisele. Hallest tuleb palju misjonäre, kes lähevad laia maailma ja hakkavad pietistlikku voolu levitama. Pietismi võtab omaks 18. sajandil ka Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduse ühisosaks on tugeva osadussideme teadvustamine oma ligimestega. Tähtsal kohal on vennaste võrdsus ja palvetunnid. Kõik rügavad ühtmoodi alandlikkuses, armulauda hakatakse nimetama armastus söömaajaks. Tegeldakse ka koos laulmisega, sest usutakse, et laul tuleb inimese südamest. Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos
annaabi.ee 
