tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10- 20 milj tsüklit Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus Suur töökindlus Kontaktori nõuded: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid
Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1
vahelduvvoolu tarbija alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga) Aktiivtakistusega tarbija neid tuleb kaitsta lühise eest Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija) teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Relee abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest.
· Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid · Koosseisu kuulub trafo Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega Alajaamade liigitus- otsatarbe järgi: · Toite- · Vahe- · Jaotusalajaam Toitealajaam- · Nim. ka piirkonnaalajaam · Tema kaudu varustatakse jaotusvõrku · Need alajaamad seovad jaotus-ja põhivõrku · Ülempinge enamasti 110kV , alampinge 6-35kV Jaotusalajaam- · Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV · Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad-
5.2.5 Alajaamad Eestis edastatakse elektrienergiat elektrijaamadest tarbimiskeskustesse õhuliinidega pingel 330 kV ja 110 kV. Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka
madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks. Elektriraudtee, trolli, trammi kontaktvrku toitvaid alajaamu nimetatakse veoalajaamadeks. Elektrivrk on seadmete, rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ja jaotamiseks. Ta koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Elektrivrgu oluline parameeter on nimipinge. Eristatakse: madalpingevrke
Kondensaatorpatarei reguleerimine seisneb rööptalitluses olevate kondensaatorielementide arvu kä- sitsi või automaatses muutmises (sisse-väljalülitamises). Seega reguleeritakse kondensaatorpatareid astmeliselt. Põikreaktorid on induktiivelemendid, mis lülitatakse tavaliselt ülekandevõr- gu sõlmedesse ülikõrgepingelistes õhuliinides genereeritud liigse reaktiiv- võimsuse kompenseerimiseks. Nad võivad olla lülitatud võrku ka alajaama trafode alampinge poolel. Reaktori tarbitav reaktiivvõimsus on määratud tema induktiivjuhtivuse B R ja pingega Q R = B RU 2 (3.10) Sellised reaktorid võivad olla reguleeritavad − näiteks reaktorid ferromagnet- südamiku eelmagneetimisega. Staatilise reaktiivvõimsuse allika all mõeldakse tavaliselt reaktiivvõimsuse kompensaatorit, mis koosneb kondensaatorpatareist ja sellega rööbiti ühenda-
5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2
annaabi.ee 
