punktist 3. 3. Määra põhiosade alamosad. Korda 2. punkti. 4. Kontrolli liigenduse korrektsust. Joonis 1. WBS loomise blokkskeem. Projekti osade kirjeldamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas projekt organiseeritakse. Näiteks põhiosad võivad olla projekti põhietapid (joonis 2) või tegevusvaldkonnad (joonis 3). Iga projekti oluline osa on juhtimine. Projektijuhtimine võiks olla üks liigenduse põhitasemeid. Selle alamosadeks on vahendid ja tehnikad, mida konkreetse projekti planeerimisel ja teostamisel kasutatakse. Joonis 2. WBS, mis on loodud projekti üldiste faaside järgi. Joonis 3. WBS, mis on loodud projekti tegevusvaldkonna eripära arvestades. Iga osa peab olema: 1. üheselt mõistetav; 2. mõõdetav. See lihtsustab hilisemat kohustuste jagamist ja täitmise kontrollimist. Liigenduse korrektsuse hindamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: 1
Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade, mis sisaldab: o Pädevusalade vaadet o Funktsionaalset vaadet o Põhiobjektidele vastavate registrite vaadet. Arhitektuurivaade Arendusvaade. 1.3 TÖÖJAOTUS Projekt on jaotatud neljaks suureks osaks: Projekti spetsifikatsioon Infosüsteemi äri- ehk toimimis vaade Arhitektuurivaade Arendusvaade Iga osa (v.a. Arhitektuurivaade) on jaotatud veel loogilisteks alamosadeks, mis lihtsustab projekti lugemist ja arusaamist. TTÜ IS strateegiline analüüs 2 © TTÜ Informaatikainstituut 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE Infosüsteemi üldised eesmärgid: Tervik süsteem on arvuti riistvara ja tarkvara terviklik infosüsteem. Selle süsteemi eesmärgid on:
Kutseeksami jagu või alamosa jääb sooritamata, kui tulemus on mitterahuldav või ei peeta isikuomadusi sobivaks. Kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal järelevalve nõukogu, millest peale otsuse tegemist koheselt teavitatakse eksamineeritavaid. Kutseeksami jaod on : 1) Raaatupidamise eriosa 2) Vandeaudiitori eriosa 3) Avaliku õiguse eriosa 4) Siseaudiitori eriosa 5) Tunnustamise sobivustest Kutseeksami jao või jaotada alamosadeks ning järelevalve nõukogu võib oma otsusega moodustada alamosasid ja neid rühmitada. Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks võib olla järelevalve nõukogu määratud teemal essee kirjutamine. Essee alusel hinnatakse isikuomaduste sobivust vandeaudiitori või siseaudiitori kutsetegevuseks. EKSAMINEERITAVA KOHUSTUSED SEOSES KUTSEEKSAMIGA Eksamineeritav peab: 1) Omama vähemalt bakalauruse kraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega
tekstitoimeti eri osasid. Kui soovite ekraani kaheks osaks jagamise lõpetada, siis valige käsk Window->Remove Split. Nimekiri avatud failidest. Parajasti aktiivse dokumendi nime ees on linnuke. Kui soovite aktiviseerida mõnda teist dokumenti, siis klõpsutage selle dokumendi nimel. HELP - abiinfo Microsoft Word Help abiinfo on jaotatud alamosadeks: Wordi kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Word-is ja tehniline toetus Contents and Index - abiotsing märksõnade kaudu. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot Whats This vastus küsimusele Mis see on? saadakse objektile viidates Microsoft on the Web MS viited Internetis
· Freeze Panes - töölehe esimes(t)e rea (ridade) ja/või veeru (veergude) külmutamine. Kui Te liiguta töölehel alla või paremale nii, et osa tabeli alguse lahtritest ei mahu enam ekraanile, siis külmutatud read või veerud jäävad paigale. · Nimekiri avatud failidest. Parajasti aktiivse dokumendi nime ees on linnuke. Kui soovite aktiviseerida mõnda teist dokumenti, siis klõpsutage selle dokumendi nimel. Help menüüs on järgmised käsud: · Contents - abiinfo on jaotatud alamosadeks: Exceli kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Excel-is ja tehniline toetus · Search For Help On - otsitakse informatsiooni Teie poolt sisestatud teema kohta · Index - abiinfo indeks. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot · Quick Preview - Excel-i kiirülevaade, demonstreeritakse ka Wordi uusi võimalusi (erinevusi eelmise Excel-i versiooniga)
laser. Need kohad mis saavad valgust muutuvad juhiks ja neilt kaob laeng. Seega tekib trumli pinnale elektrostaatilisest laengust kujund. Need kohad, mis on laetud tõmbavad toonerit külge ja need mis said valgust ei tõmba. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Seejärel suunatakse trummel vastu puhast paberit. Paberile tekib toonerist kujund, mis kuumutatakse paberile kinni. Tummel puhastatakse jääkidest. Laser on ainult valgusallikas. Pooltoone saadakse punkti jagamisega alamosadeks. Värviprinterid. Printimisel kasutatakse värvide lahutamist. Valge värvus tähendab, et peegeldatakse kõiki värvusi. Põhivärvideks (CMYK) on Cyan (helesinine), Magneta(lilla), Yellow, Key Black. Musta kasutatakse sest kõigi värvide lahutamisel saadakse ainult tumepruun. Värvitrükk saadakse laserprinteri juures eri värvi toonerite ületrükiga. Iga värvi jaoks on oma trummel ning kõikide värvidega saadud kujundid kantakse vahekandjale ja seal juba paberile.
Normaliseerimine Selleks, et kindlustada paremini andmete õigsus ja terviklikkus ning vähendada andmete liiasust on relatsioonilise andmemudeli jaoks on välja töötatud nn. normaliseerimise protsess, mille käigus viiakse tabelid üha kõrgematele normaalkujudele. Normaliseerimine on protsess mis koosneb sammude jadast. Igal sammul rakendatakse igale normaliseeritavale tabelile hulk reegleid. Kui tabel ei vasta reeglitele tuleb ta jagada alamosadeks (suhete kaudu seotud alamtabeliteks), millest igaüks vastab reeglitele. Seda nimetatakse dekomponeerimiseks (kasutatakse operaatorit projektsioon). Väiksemad tabelid peavad rahuldama järgnevaid tingimusi: - Kadudeta ühendamine. Esialgse tabeli saab loodud tabelite põhjal täpselt taastada (st. protsess on pööratav). - Sõltuvuste säilitamine. Esialgsele tabelile seatud piirangud saab jõustada ka normaliseerimise tulemusel loodud tabelitel.
4.2. Projekti tulemuse üleandmine 4.3. Lõpparuande koostamine 4.4. Arhiveerimine Loetelust selgub, et MS Project’ist on abi projekti plaani koostamisel ja käivitunud projekti juhtimisel, kuid. projektieelse ja -järgse perioodi juhtimiseks seda programmi kasutada ei saa. Ka on MS Project üpris abitu riskide ja kvaliteedi juhtimises. Etteruttavalt võib öelda, et see kehtib ka teiste programmide kohta (väheste eranditega). Eelnev projekti liigendus alamosadeks ei ole kindlasti täielik ega lõplik. Põhi- ja alamosade hulk ning nimetused võivad varieeruda sõltuvalt autoritest. Näiteks käsiraamatus PMBOK Guide (A Guide to the Project Management Body of Knowledge) on projekti juhtimine jagatud viieks protsessiks ja üheksaks valdkonnaks: Protsessid: Valdkonnad: 1) algatamine (initiating) 6) integratsiooni juhtimine (integration)