Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alalhoiuinstinkti" - 7 õppematerjali

Alkoholi müügipiirangud
1
doc

Alkoholi müügipiirangud

Eesti ühiskond liigub pidevate muutuste teed. See , mis eile oli nii iseenesestmõistetav, ei pruugi seda olla enam homme. Inimest, kellega eile mõnusalt vesteldud sai, ei pruugi enam täna olla. Miks? Põhjusi võib olla mitmeid. Üks neist võib olla alkohol, mida peetakse tarkade inimeste joogiks ja mida Eesti inimesed tarbida üldiselt ei oska.Iga alkohoolne jook kustutab osakese meie reaalsustajust. Ta paneb unustama ohud ja uinutab alalhoiuinstinkti. Veidi purjus olekus istume autorooli, mis see tilk ikka teeb...... Ja jälle on juures mõni õnnetu pere. Loomulikult lasub meie valitsusel kohustus otsida meetmeid, mis vähendaksid alkoholist põhjustatud ühiskonnakahjusid.Kuid, mis on see imevõte, mis kohe mõjuks? Puudub vastus. Nii tuleb katse-eksituse meetodil püüda probleemi lahendada. Muidugi tuleks igasuguste piirangute kehtestamisel arutleda, kas millegi ära keelamine on antud olukorras just parim võimalus

Eesti keel → Eesti keel
21 allalaadimist
Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma
2
doc

Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma?

mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult et tema meelitas rotte kokaiiniga. ,,Kas rottidel on toidusõltuvus?" küsib seepeale Kenney ajakirjas Scientific American. Sõltuvus on võimetus alla suruda käitumist, hoolimata selle halbadest tagajärgedest. Ka ülekaalulised inimesed tahaksid süüa vähem, ometi ei suuda ülesöömist vältida. Nende aju hävitussüsteem, mis pakub mõnutunnet, mängib üle aju signaalid, mis

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
6 allalaadimist
Euroopa-mis edasi
5
pdf

Euroopa-mis edasi?

Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks. Sinnamaani, kui perekonnas tekivad probleemid on kõik ilus ja roosiline, aga kui õhkkond läheb pingelisemaks tekivad tülid, lahutused, perekondade lagunemised. Samamoodi nagu

Majandus → Majandus (mikro ja...
29 allalaadimist
Nimetu
23
docx

Nimetu

Soe tuba, tore inimene ja kuuluvustunne on vajalikud. Nad teavad mõlemad, et olid mängivad täiskasvanuid. · Tegelase suhe oma mineviku, tulevikuga ,,Minevik on fakt. Tulevik on see , mida on võimalik muuta" . Rassil polnud kunagi probleeme teadmisega, kes ta on ja kust ta tuleb. Aeg- ajalt, tänu seltskonnale, milles ta liikus tekkisid teatavad kahtlused tuleviku suhtes. Rass arvestab tõsiasjaga, et tema põlvnevuses meesliinis on sees alalhoiuinstinkti puudumine, skisofreenia ja alkoholism, siis teab ta juba lapsest peale, et temast peab saama arst, sest muul moel ta geneetiliste ettemääratusega võidelda ei suuda. Rassil on palju unistusi ja ta loodab, et ükskord viib ta need kõik täide. 4.4.2. Peategelase suhe teistega · Peategelase suhtumine teistesse tegelastesse Rass suhtus teistesse tegelastesse enamasti hästi, kuid ei usaldanud neid , sest elu oli õpetanud ainult iseennast saab usaldada

Varia → Kategoriseerimata
99 allalaadimist
Ashilevi-Portselansuits
67
doc

Ashilevi, Portselansuits

Me oleme kõik hukule määratud niikuinii. IKE Ma vaatasin pealt, kuidas kahe tüdruku molekulaarstruktuurid laiali puhuti. KIOKO Mida sa sellega mõtled? Nad tapeti ära? IKE Kustutati. KIOKO Ike. Kas nad olid päris inimesed? IKE Nad olid sama tõelised, kui sina. KIOKO Kes see on, kes seda teeb? IKE Monstrum. KIOKO Koletisi ei ole olemas. On alalhoiuinstinkti hirm tundmatuse ees. (paus) Millega ta ennast õigustab? IKE Sellega, et ma olen ja tunnen. KIOKO Ükskõik, kuhu sa lähed, ma tulen sulle järele. IKE Neist viiest aastast ma veetsin ainult viimase selle üksiku vana mehe kodus seistes. Esimesed kolm 32 aastat ma redutseerisin ennast, kuni ainult nahk mind õhku lahustumast hoidis. Ja ühe vahepealse aasta ma elasin naisega, keda ma kogemata armastama hakkasin

Teatrikunst → Teater
9 allalaadimist
Hüdrobioloogia konspekt
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

sees. Väga lähedastel liikidel on osadel metamorfoos, teisel mitte. Vertikaalne migratsioon See on kindla rütmiga liikumine. Iga päev veesambas üles-alla. Rände max pikkus on 10000- 50000 kehapikkust. Päeval on nad all sügaval 100m kuni 1 km sügavusel, öösel veekogu pinnakihtides, kuhu tulevad aktiivselt toituma. Hommikul laskuvad alla tagasi. Üles ujuvad 12-200m/h, alla 3x kiiremini. Reageerivad valgustugevusele. Miks liikumine toimub, ei teata, see on kas toitumise pärast, enese alalhoiuinstinkti pärast (sügaval ei märgata päeval neid nii kiiresti) või siis mõlemad koos. Sügaval on jahedam  metabolism on aeglasem  väga otstarbekas. Aga võib-olla on hoopis nii, et kui pindmises kihis on toit ära söödud, tulevad nad allapoole toituma, et see veekogu osa tühjaks süüa jne. Zooplankton liigub pindmistesse kihtidesse öösel, kus ta toitub fütoplanktonist. Samuti arvatakse, et öösel pole ta kiskjatele nähtav. Eksamis – kas olulisem on toitumine või enesekaitse.

Bioloogia → Hüdrobioloogia
19 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

83 Meie rügemendi vabatahtlikud, võibolla, ei olnud veel õppinud, kuidas tuleb võidelda, kuid surra nad juba oskasid, nagu vanad sõdurid. Selline oli algus. Edasi venisid kuu kuu ja aasta aasta järel. Igapäevaste lahingute õudused tõrjusid esimeste päevade romantika eemale. Esimene vaimustus jahtus aegamööda. Rõõmus elevus asendus surmahirmu-tundega. Saabus aeg, mil igaühel tuli kõhelda kohusetunde ja enese alalhoiuinstinkti vahel. Need meeleolud tuli läbida ka minul. Alati, kui surm hulkus väga lähedal, hakkas minus midagi protesteerima. See "midagi" püüdis sisendada nõrgale ihule, nagu nõuaks "aru" jätta võitlus. Tegelikult polnud see mõistus vaid, paraku, oli see vaid ­ argus. Just tema eksitas erinevatel ettekäänetel iga-ühte meist. Vahel olid kõhklused eriti piinavad ja ainult suure raskusega võitsid südametunnistuse viimased riismed

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun