sept 1945 aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 13Koonduslaager- sunnitöö- või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Koonduslaagrites sai vähemalt surma 12 mlj inimest. Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aasta okupeeritud alaldel.14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase. 14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fasismist ja natsisimist.Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms. Protsessi tulemusena mõisteti surma 12 natsi
ka erandlik nähtus. Suuremaid madalikke saab leida ainult suuremate jõgede deltade kohal. Näiteks Nigeri ja Zambezi jõgede suubumiskohad on võrdlemisi madalates piirkondades, kõrgus merepinnast ei ulatu 200. meetrist kõrgemale. Kliima ja looduslikkud tingimused: Kõige suurem sademete hulk on ekvatoriaalses vööndis, Guinea lahe kallastel ja Kongo jõgikonnas ning ka Madagaskari saare idarannikul, see moodustab umbes 4000 mm aastas. Nendel alaldel on levinud troopilised vihmametsad, kus valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu peaaegu pole võimalik eristada. Aasta läbi on keskmised temperatuurid kas 25°C või veelgi kõrgemad. Mida kaugemale ekvaatorist ja ookeani kallastelt, seda vähem on ka sademeid. Lähisekvatoriaalses vöötmes, mis jääb ekvatoriaalsest vöötmest lõuna poole on keskmine sademete hulk juba 1000-2000 mm aastas ning temperatuuri aastane kõikumine on suurem
mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis · Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine · Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala) 32. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark · Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse uurimiseks ja tutvustamiseks. · Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark Looduskaitseala
Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. Kuidas ühel või teisel konkreetsel alal toimida, otsustab juba riik ise. Natura 2000 aladel ei ole sätestatud konkreetset kaitsekorda vaid iga riik ise otsustab millise looduskaitsealuse objekti kaitsekorra seal kehtestab (kui üldse kehtestab).Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala).Hetkel ei oma veel kõik Natura alad siseriiklikku kaitsestaatust (üksikud veel kaitseta). 32.Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspargi territoorium jaguneb:
Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-toimus 19 saj teisel veerandil ja 19 saj keskpaiku. Suurte muudatuste aeg, üleminek raharendile. Viinatööstus oli järkuvalt oluline tegevusala, aga ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid). Lambakasvatuse sisseseadmine senisest suuremal (eriti Merino lambad/peenvillalambad) määral, eriit keskeesti alaldel. Nad nõudsid aga paremat sõõta ja hakati senisest rohkem ristikut kasvatama. Siis toimus ka löplik üleminek mitmeväljasüsteemile. Teoorjuse mõttes toimusid muudatused alates 1860nendatest aastatest, kui möisates sai laialdaseks palgatööjöu kasutamine. Põllumajnaduse arengusuunas 19 saj lõpupoolel- Üldisem areng teraviljakasvatuse osas, selle tähtsus hakkas langema ajapikku alates 1870nendatest. Eriti puudutas see rukist. Laienes linakasvatus ja kartulikasvatus
annaabi.ee 
