vastupinge muutumisel või valgus nähtused PN siirdes jne. (Stabilitronid, varikapid, valgusdioodid, fotodioodid jne.) 1.7 Alaldus dioodid Alaldus dioodid on dioodid, mis on ette nähtud kasutamiseks alaldus lülitustes, selleks, et muundada võrgusageduslikku vahelduvpinget alalispingeks. Alaldusdioodide eriliigi moodustavad kõrgsageduslikud alaldusdioodid, millised leiavad kasutamist kõrgsageduslikkudes toiteblokkides, kus alaldatava pinge sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud: a. Dioodsillad, kus ühises korpuses paikneb neli dioodi (joonis 1) b
4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Alaldustegur , see on alaldatud pinge keskväärtuse U ja alaldatava pinge 0 efektiivväärtuse U suhe. 2 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge U . R
0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: U0 1) Alaldustegur K a = , see on alaldatud pinge keskväärtuse U0 ja alaldatava pinge U2 efektiivväärtuse U2 suhe. 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge UR. 4) Dioodi läbiv pärivoolu keskväärtus IF. Viimased kaks parameetrit on olulised dioodide valikul alaldisse, 3.2.1
Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevate alalduslülituste alusel. Kui avada türistor alaldatava pinge positiivse pool perioodi algul, nagu see on joonisel näidatud esimesel pool perioodil, siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel, ning tarbijal on Väljundiga ühendatud kondensaatoril laetakse väljund pingeni ja kui maksimaalse väärusega pinge
TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf 3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1
Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. koormusest. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf Pilet 8. 5. JOONIS1 ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. 1. KMOP loogika Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge 2
arvuga. Asünkroonse loenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel. 7. Ühefaasiline poolperioodalaldi Kasutatakse ainult üht dioodi, mis on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur (Mohm), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null. Alaldustegur on Ka = 0,45. pulsatsiooni tegur p = 1,57. UR = U2max = 1,41 * U2.
K a = 2,34 Tavaliperioodi alaldite väljundpinge funktsioon on sedavõrd väike, et paljudele tarbijatele ei vajata üldse silumist. Eriti täis tugevat induktiivse tarbijate korral, milleks on nt. alalivoolu elektrimootorid. 6. Reguleeritavad alaldid Kasutades alaldid dioodide asemel türistore. On võimalik tüürimpulside abil nihutada alalduselemendi avanemishetke, ning sellele vastavalt muutub ka alaldatava pinge keskväärtust. Kui esimene käivitusimpuls antakse positiivse poolperioodi lõppuosal, siis saame väljundis väikese alaldatud pinge, kuna türistor avaneb alles poolperioodi lõppul, ning seetõttu saadakse
Joonis 5.3.3 Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub impulsidest mille vahel on paus. Kusjuures selle pausi kestus on võrdeline tüürnurgaga. Induktiivse koormuse korral mis praktiliselt esineb küllalt sagely näiteks kui me toidame reguleeritavast alaldist alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda kuna teda läbib induktiiv koormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivse poolperioodil siis tekib väljundpinge vähenemine. Joonis 5.3.4 See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1 millal lõpeb positiivne poolperiood vaid mõnevõrra hiljem ajahektel t2 see on siis kui vool läbi türistori on muutunud nulliks. Tänu induktiivsele koormusele ei ole vooluimpulsid enam järsu esiküljega ja kui suurendada tarbija induktiivsust teatud piirist suuremaks siis tekib väljundis pidev voolureziim
annaabi.ee 
