on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder) Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Nende alalõuad ja ülalõuad on muutunud pisteharjasteks, mis asuvad alahuulest ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistatakse looma või taime pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse võimeline toituma ka kõige sügavamalt õitest. Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule
keritud. Selliseid suiseid nimetatakse imemissuisteks. Putukatel, kes imevad taimemahlu või loomade verd, peavad suised olema piisavalt tugevad, et taimekudesid või nahka läbi torgata. Nendel putukatel esinevad pistmis- imemissuised (nimetatakse ka lihtsalt pistmissuiseteks), erinevatel putukarühmadel on nad kujunenud suiste eri osadest. Näiteks lutikatel ja sarnastiivalistel on alahuulest moodustunud neljalüliline nokk, mida mööda liiguvad neli pisteharjast (need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib. Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil
pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Sääsk - Kõik osad pikenenud: labium ümbritseb teisi; hypopharynx – sülg alla; labrum – veri ülesse. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi (proboscis), samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. 3. Putuka rindmik Rindmik (thorax) koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik - prothorax, mesothorax, metathorax. Iga segment jaotub: selgmine osa = notum; külgmine osa = pleuron; kõhtmine osa = sternum. Joon. 6. Putuka rindmikulüli ristlõige: 1 – seljalooge e tergiit (tergum), 2 – küljelooked (pleurae) ja kõhulooge e sterniit (sternum). *Jalad
Embrüo vastaspoolel toimub samal ajal animaalsete rakkude epiboolia, nad katavad vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist)
Rindmikule kinnitub kaks paari kilejaid, suhteliselt kitsaid ja väga tiheda soonestusega tiibu. Tagakeha on pikk ja isastel ning emastel veidi erineva ehitusega. Isastel paikneb tagakeha teise lüli kõhtmisel küljel veel nn lisakopulatsioonielund. Munad munevad kiilid niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Ka vastsed on röövtoidulised. Saagi püüdmiseks on neil alahuulest kujunenud püünismask.Areng kestab 1-4 aastat. Koorumiseks ronib vastne ehk neidis veest välja. Pärast koorumist jääb taime külge vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkatte tugevnemiseks ja värvuse kinnistumiseks kulub suhteliselt palju aega, 2- 4 päeva. Kaks alamseltsi: I Alamselts: Taolilstiivalised Zygoptera Enamasti väiksemad liigid, kellel ees-ja tagatiivad on sarnase ehitusega. Pika kehaga vastsed (liidrikutüüp) elavad veetaimede vahel. Tuntumad perekonnad Eestis on kõrsik
Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi, samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. Rindmik: Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile e. eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile e. keskrindmikule keskjalad ja kolmandale lülile e. tagarindmikule tagajalad. Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu,
annaabi.ee 
