järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama, vastunäidustama, võidurõõmutsema. Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku. Nt alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud. Allikad: http://www.e- ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/index.html http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=337&p=0&p1=-1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
(abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama) Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku. (alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud) Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. (kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud) Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi
muidu rangelt askeetilises vaimus kirjutatud dialoogis “Philebos”. Kõigele vaatamata jääb Platon oma kõlbelises elukäsitluses ja hinnangus siiski oma ajastu lapseks: kuigi ühelt poolt tema avar humaansus mõneski suhtes kaugelt ületab kaasaja taseme ning ulatub kristliku elukõlbluse vahetusse lähedusse, jääb ta teisalt ikkagi oma kaasaja sageli ebahumaansete vaadete ja arusaamade kütkeisse. Tarvitseb ses suhtes vaid meenutada tema alahindavat suhtumist naistesse, kelles ta nägi kuidagi “alamat” ning meelelisemat olendit, või tema alavääristavat suhtumist töösse kui niisugusesse, orjandusliku ühiskonna tunnustamist jne. (6 lk 73-76) 2.2 Voorusteõpetus Kui Sokrates voorusteõpetuses piirdus üksnes vooruse kui niisuguse üldise iseloomustusega ja samastas selle teadmisega, andmata seejuures mingeid lähemaid sisulisi määranguid selle
järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama, vastunäidustama, võidurõõmutsema. Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku. Nt alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud. Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. Nt ühendtegusõnad: alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, läbi otsima, maha hüppama, vastu panema, välja sõitma, üle doseerima, üle värvima, kaardu minema,
et meie tajud oleksid selle elu tähendusega kooskõlas. Ennustuste iseeneslik teostumine oma elu kohta ongi see, kui meie elu läheb nii, nagu me eeldame ning inimesed käituvad meiega nii, nagu me seda neilt ootame. Humanistlikud isiksuseteooriad Humanistlik psühholoogiakoolkond tekkis reaktsioonina biheivioristliku ning psühhoanalüütilise koolkondade äärmusilkele vaadetele inimese olemuse kohta. Nii üht kui teist koolkonda võib iseloomustada kui inimest alahindavat, dehumaniseerivat lähenemist. Humanism teoreetilise lähenemisena rõhutab inimese unikaalsust, tema tahtevabadust ja arengupüüdlusi ning potentsiaali. Humanistlikud psühholoogid eitavad loomkatsete väärtust inimese individuaalsete ja sotsiaalsete omaduste tundmaõppimisel. Erinevalt ülalnimetatud psühhodünaamilisest ja biheivioristlikust koolkonnast lähenevad nad inimloomusele positiivse ja optimistliku vaatega. Nad © AAVO LUUK 2003 - 2004