Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine · 1991 iseseisvus sloveenia, serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi. Sama hästi ei läinud aga horvaatial ning bosnial ja hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995 · 1998 kuulutas serbia sõja kossovole, kasutades etnilise puhastuse meetodit. · 1999 kevadel alustasid nato väed serbia pommitamist, suvel jõudsid sinna ka üro sinikiivrid
Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik. Preisimaa omas juhtpositsiooni. Otto von Bismarck 1862.aasta sai Preisimaa pea- ja välisministriks. Oli Preisi patrioot
Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu. Riigijuhtimine koondus valitsejate kätte, senatist sai valitseja nõuandja ja viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid-roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse
ole veel läbi ja sisuliselt tahtsid uuesti kehtestada diktatuuri. See oleks vajanud aga suurt kapitali , mida Prantsusmaal sel hetkel ei olnud. Rahvas oleks varem või hiljem aru saanud algsete põhimõtete väärastumisest ja jakobiinid oleks nkn maha surutud. 9 nov 1799 Napoleoni riigipööre ja KONSULAADIAJASTU, kus riiki pidi juhtima 3 liikmeline konsulaat. Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu. Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga 1802 esitati rahvale küsimus, kas konsuli amet peks olema eluaegne ja seega nim Napoleon eluaegseks konsuliks
sündmusteni ei jõutud, küll aga hukkus Tartus demonstratsiooni ajal valvur Adamson, ka tema matustele tulid tuhanded inimesed. 10 17.10 manifest: sellega tuli lähiajal korraldada demokraatlikud üldvalimised ja valida riigiduuma ning sellega anti kõigile Venemaa rahvastele üldised kodanikuõigused. Selline vastutulek rahva soovidele tegigi oktoobrikuisele streigile lõpu. Eestis alagasid sellega Vabaduspäevad (kestsid 8 nädalat). Sellega seoses kadusid ära igasugused poliitilised piirangud, poliitvangid lasti vabaks, muutus vabaks koosolekute, miitingute jne korraldamine, kadus ära ajakirjanduse tsensuur, millega ajakirjandus muutus kohe radikaalsemaks. Hakati moodustama ka poliitilisi ühinguid, erakondi (nende algeid). Eesti I erakond oli selleks ajaks küll loodud, Uudiste toimetuse baasil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ).
annaabi.ee 
