Lihaveised Kes on lihaveis. Lihaveis on veis, kes on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal.
.............................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5 2.7. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine)........................................................5 2.8. Belgia sinine....................................................................................5 2.9. Piemont..........................................................................................5 2.10. Dexter....................................................................................5 2.11. Gallovei.........................................................................
Poegimisraskusi esineb neil vähe, mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Eestisse toodi 1995. aastal. ŠAROLEE – pärineb Prantsusmaalt. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Esimesed heade jõudlusnäitajatega šaroleed toodi Eestisse 2000 a. AKVITEENI HELE – aretatud Prantsusmaal. Väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on võimas, väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik laudja 11 osas. Värvus kollakasvalgest pruunini. Nii sarvedega kui ka nudid. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal. BELGIA SININE TÕUG – see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis
Loomade kasvukiirus on suur. Sarolee: aretatud on ta Prantsusmaal, kust on levinud teistesse maadesse. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks
Pikad sarved või nudid. Eestisse toodi 1978.a Aberdiin-angus – väikesekasvuline, rahulikud, tugevad, vastupidavad, nudid. Eestisse toodi 1994.a. Galloway – kohanenud külma ja niiske kliimaga, vastupidavad, tugevad, nudid. Eestisse toodi 2006.a. Limusiin – väga hästi arenenud tagakeha, kasvukiirus on suur, poegimisraskusi esineb vähe. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 1995.a. Šarolee – kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2000.a. Akviteeni hele – Väga heade lihajõudlusomadustega, võimas lihastik (välimikus), iseloomulik on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2002.a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes
Sarolee On vanemaid ja suurekasvulisemaid lihatõuge maailmas. Aretatud Prantsusmaal. Värvuselt valged kreemja kõrvaltooniga. Lihastik on väga hästi välja areneud. Luustik tugev. Suur sünnimass(rasked sünnitused).Suhteliselt vähe on lihaskoes rasva. Perspektiivikamaid tõuge lihavieste hulgas. Belgia sini-valge on mitme tõu kombinatsioon. Tõu kujunemisel tähtis osa saroleel, kes pärandas rasked poegimised. Topeltlihastik. Hele akviteeni tõug veised on suured. Suhteliselt peen luusitk, lihaste kuju silmapaistev. Perspektiivikaimaid tõuge piimaveiste ristamisel. Simmental maailma arvukaimaid tõuge. Mitmesuunaline. Eestis formuleerumas. Kiirekasvuline, varase tapaküpsusega. Limusiin pärit Lääne-Prantsusmaalt. Punast värvi: nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi pole, mistõttu on
Sugupulli koormust mõjutavad tegurid Paaritamisele kuuluv lehmade ja mullikate hulk; Planeeritav vasikate sünniperiood; Sugupulli tõug, vanus, toitumus, tervis; Aastaaeg; Ümberindlevate emasloomade arv; Pulli koormus paaritusperioodil (kuni 60 päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades? Ekstensiivne mahetootmine: hereford, aberdiin-angus, soti mägiveis, gallovei, dexter; Intensiivne nuumamine: limusiin, akviteeni hele, sarolee, simmental, piemont, belgia sinine Millist sugupulli kasutada tõukarjades? Puhtatõulist; loomulikult emasloomadega ühte tõugu; Järglaste järgi hinnatud pull; Välimikult ja kehamassilt tõutüübiline; Hea arenguga, tugeva tervise ja sõbralik; Igas lehmagrupis kasutada paaritamiseks ühte pulli; Pulli soovituslik vanus paaritamisega alustamiseks 14...15 kuud Millal muretseda karja uus pull
annaabi.ee 
