NIKE Virge Hansumäe Sissejuhatus · Nike on registreeritud aktsiaselts · Nike on üks suurimaid avalikult kauplevaid sprodi rõivaste, · sprodi varustuse ning · spordi jalatsite tarnija, mis põhineb Ameerika Ühendriikidele. · Firma peakorter on Beavertonis Portlandil Oregoni suurlinna akvatooriumis. · See on maailma üks juhtivaid atleetlike jalatsite ja rõivaste varustajaid ning peamine sprodi varustuse tootja pöörase aastatuluga 18,6 miljardit Ameerika Dollarit oma rahandus aastas 2008. Ajalugu · Firma asutati 25. Jaanuaril 1964. aastal nime all ,,Blue Ribbon Sports" ehk ,,Sinise paela Sport" Bill Bowerman´i ja Philip Knight´i poolt ja ametlikult sai see firma Nike registreeritud aktsiaseltsiks 1978. aastal.
· Natura 2000 koostööga tegelevad organisatsioond · Kuresaare linn · Saaremaa elanikkond Negatiivsed mõjud süvendamise ja kaadamis käigus: Välisõhu kvaliteet · MÜRA. Ainus välisõhu saastatus tekib ja võib ka edaspidi tekkida süvendaja tekitatud müraga. · Müratase võib ulatuda kuni 100 db-ni. · Negatiivse mõju vähendamiseks tuleks mitte teostada süvendustöid öisel ajal kella 23.00 ja 7.00 vahel sadama akvatooriumis ja laevakanali süvendamisel sadamast kuni 300 m kauguseni. Võimalikud negatiivsed ja positiivsed mõjud huvigruppide kaupa · Linnavalitsus on huvitatud, et sadam oleks võimalikult atraktiivne turistidele. · Kuressaare jahisadama sissesõidutee süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud: Sadama omanik · 0-Alternatiiv: Sadama atraktiivsus ja võimalused turistidele teenuste osutamisel jäävad praegusele tasemele. · Alternatiiv I
Pikkuste mõõtkava ei olene suunast ja nurgad on moonutusteta. 26. Nullsügavuse nõuded:1)Määrang peab olema täpne ja yheselt mõistetav. 2)nullsügavuse kriteerium peab olema kõigile üks.3)nullsügavus peab tagama laevasõiduohutuse. 4)Nullsügavus peab võimaldama minimaalsetes sügavustes laevatada. 5)kaardid olemasoleva nullsügavusega peavad kõlbama praktilisteks harjutusteks nii maal kui merel. 6)akvatooriumis mõõdetud andmeid peab olema lihtne taandada nullsügavusele. 7)nullsygavusemääramiseviisid peavad olema lihtsad ja tagama vastava kõrgusmärgi määramise suure täpsusega. 27. Alaline TVP: Püsirajatis, pikaajaline vaatlus, enamastyi statsionaarsed jaamad. Täiendav TVP: veetaseme kõikumine on iseomane ainult sealsele piirkonnale ja taandamistulemused tehakse vahetute mõõtmiste tulemusena. Hoitakse töös 3-6 kuud
Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14
basseini ja merekanali veeala Kunda lahes. Sadama bassein ja merekanal on nende navigatsiooniala ulatuses tähistatud ujuvate meremärkidega. Sadama merekanali telg on tähistatud liitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamere lainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW N tuulega. Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit, laius 70 meetrit ning maksimaalne sügavus on 10 meetrit. Sadama akvatooriumis asuva manööverdusala diameeter on 280 meetrit ja selle maksimaalne sügavus on 10,2 meetrit. Kunda sadamas on 6000 m² kaetud laoruumi, 52 000m³ mahutipark samuti lahtiseid laoplatse. Kunda sadamas on neli kaid: Kai nr. Nimetus Kai pikkus Veesügavus 1. Abikai 34 m 7,5 m 2. Laadimiskai 172 m 9,3 m 3. Laadimiskai 35 m 8m 4. Laadimiskai 103 m 8,2 m
sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h.olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne). Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis- ja projekteerimis-materjali kogumine, läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed) navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos) sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades
annaabi.ee 
