Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige
· Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist · Värvid muutusid iseseisvaks, harmoneeruvad üksteisega · Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya);
kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877
juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna
Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Rooma kunstinäitusele, selle põhjal valiti Köler Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. Lisaks sai Köler õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862-74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure
märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 18481855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas enesetäiendamise eesmärgil. 1857. aastal sõitis ta Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Järgmisel aastal reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarelltehnika. 1857-1859 esitles kompositsiooni Kristus ristil (õli, Eesti Kunstimuuseum), mida eksponeeris 1859. aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. 1862. aastal pöördus kunstnik tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli kuni 1874. aastani suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja.
Tänu suurele hulgale tellimustele õnnestus kunstnikul peagi panna kõrvale nii palju raha, et teha teoks oma ammune unistus; minna ja täiendada end Lääne-Euroopas. 1857. aastal siirduski ta õppereisile, mis viis ta Berliini kaudu Pariisi ja Hollandisse ning Belgiasse. Järgmisel aastal siirdus ta aga Itaaliasse, kus valmisid mitmed tema tuntumad maalid ("Kristus ristil", "Itaallanna lastega", "Itaalia maastik"). Köler täiendas end eriti akvarelltehnika alal, mis sai tema üheks peamiseks trumbiks. Roomas sai Kölerist ka sealse saksa õpetlaste seltsi "Colonna" liige. 1859. aastal pöördus end tublisti täiendanud Köler Peterburi tagasi. Kölerist saab Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik 1861 Pärast oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest
romaanile Soomes, viljeles zanri nii edukalt, et sai selle professoriks. Tuntuim on ,,Velskri jutustusi" Muinasjutud ja ajaloolised romaanid on vaid osa Topeliuse ulatuslikust toodangust => oli oma aja parimaid lüürikuid, viljakas näitekirjanik, teravapilguline reisiajakirjanik, erk ajakirjanik, kaasakiskuv päevikupidaja. Lüürikas jätkas Franzeni ja Runebergi lüürika liini, aga kergema käega ja talle on omane eriline lüüriline akvarelltehnika, mis rõhutab valgust, heledaid toone ja kirkaid värve. Tulemuseks haruldaselt harmoonilised looduspildid, nt ,,Sylvia laulud" Loodusluuletused ilmusid kogumikus ,,Kanarbikuõied" Teisi kaasaegseid Runebergil, Snellmannil, Lönnrotil ja Topeliusel oli arvukalt kaaskirjanikke. Nelikule seisis lähedal J.J. Nervander (1805 48), kes kirjutas lisaks mõjukaile armastusluuletustele Piibli- ainelise tsükli ,,Jefta raamat" (1840).
annaabi.ee 
