· ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja. · ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu kogumistorukestesse- fakultatiivne ehk valguline imendumine- palju jääb lõplikku uriini, see toimub kogumistorukestes. Kohustuslik imendimine toimub Henle lingus. Uriini hulk, koostis ja osakesed Uriini hulk ööpäevas 1,5 L, kogus sõltub kõikumiste korral osmootsest rõhust- vee ja mineraalainete suhtest. Uriini analüüsiks võetakse hommikul, siis on uriin kontsentreeritum. Uriini analüüsis määratakse kõigepealt tihedus:
−RT P0 100 φ= ln =−1. 06 Tlog V P RH P0 - küllastav veesisaldus atmosfääris antud temperatuuril P - veesisaldus antud temperatuuril 0 P/ P - relatiivne niiskus (RH) V vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? a) Atmosfääris, kui õhk on küllastunud veega (RH=100%). b) kui tegemist on puhta vee ja normaalrõhuga Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi Kirjutage Van’t Hoffi võrrand Yp = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv
hüpofüüsist. Kui plasma osmolaalsus tõuseb 3-lt 5 mOsm/kg H 2O (dehüdratatsiooni või soolade üleküllus, vähenenud vererõhk (põhjustatud süsteemsest vasodilatatsioonist, südamepuudulikkus või isoosmootne mahu vähenemine oksendamise, kõhulahtisuse või verejooksu tõttu). Nendel asjaoludel, loom vajab plasma osmolaalsuse vähendamist normaalseks või taastada vedeliku maht või vererõhk. ADH reguleerib kogumisjuha vee läbilaskvust – reguleerib akvaporiinide (veekanalite proteiin) asukohta. Kui ADH puudub, siis akvaporiin on tsütoplasma vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s. ADH sekretsioon stim. akvaporiini lisamist apikaalsesse plasmamembraani ja vesi liigub neist vabalt läbi. Krooniline ADH stimuleerimine – üleüldiselt suureneb akvaporiinide hulk kogumisjuhas – krooniliselt madal ADH – akvaporiine vähem. ADH stim. uurea transportereid ja võimendab uurea resorptsiooni IMCDst – nii saab uurea osaleda säsi toonilisuse tekkes
ABAt sünteesitakse tsütoplasmas ja plastiidides, ABA süntees on võimalik nii lehtedes kui ka juurtes. • ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. • ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes) 8. Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne. Tekib haavakude (kallus) kahjustatud kohas, mis produtseerib signaalaineid, mis käivitavad mitmete kaitseainete sünteesi. Salitsüülhape tõkestab putukatest põhjustatud herbivooriat. 9
Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19."Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte tervikuna, siis nimetatakse neid integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid." „Väär“. 20.Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid
a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte. Nernsti võrrand näitab, et konts. erinevus rakus sees ja rakus väljas on tasakaalustatud elektriliste potentsiaalide erinevusega rakus sees ja väljas. Ehk siis põhimõtteliselt võtab Nernsti võrrand arvesse seda, et erinevatel ioonidel on erinev mõju (elektrilisele) potentsiaalile. 26. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu (aquaporins are "the plumbing system for cells"). 27. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite
Aktiivset trp teostavad pumbad (nt K/Na-ATPaas, Ca-ATPaas, H-ATPaas) 15.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus. EN = - (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv) Nernsti võrrand näitab, et konsentratsioonide erinevus kahes kompartmendis (nt raku sees ja väljas) on tasakaalustatud elektrilise erinevusega nende kompartmentide vahel. Muutes ainete konsentratsiooni, muutub ka membraani potentsiaal signaali levimine närvirakkude kaudu, lihasrakkude kontraktsioon jne. 16. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Poriinid on transmembraansed valgud, homotetrameerid. Kanal moodustub 16-st beeta-struktuuri kihist, mis kokku moodustavad silindrikujulise toru. Iga akvaporiini molekul läbib membraani 6 korda ja moodustab ühe veekanali. Külgahelad, mis on silndri sissepoole pööratud, on hüdrofiilsed ; väljaspoole pööratud hüdrofoobsed. Akvaporiinid on vajalikud väikese veemolekulide või muude väikeste polaarsete molekulide transpordiks
P - veesisaldus antud temperatuuril P/Po - relatiivne niiskus (RH) V - vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) RT/V = -1,06 T log (100/RH) sõltub relatiivsest niiskusest; (veearuru rõhk) P/P0- (max veearuru rõhk atmosfääris) 41. Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? Siis kui RH on 100% e õhk on veega küllastunud; ehk kui relatiivne niiskus on 100%, siis( fii) =0 (P/P0=1) 42. Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi (õige variant alla kriipsutada) 43. Kirjutage Van't Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides i - isotooniline koefitsient i = 1+(n-1) - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist)
Membraanipotentsiaali väärtust tasakaaluseisundis nimetatakse Nernsti potentsiaaliks ja tähistatakse kui EN. 4 EN = - (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv) Nernsti võrrand näitab, et kontsentratsioonide erinevus kahes kompartemendis (raku sees ja välislahuses) on tasakaalustatud elektrilise potentsiaali erinevusega nende kompartementide vahel. 16. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud. Poriinid on transmembraansed valgud, mille struktuur erineb teiste integraalsete valkude omast. On homotetrameerid ja kanal moodustub 16-st -struktuuri kihist mis kokku moodustavad silindrikujulise toru. Veekanaleid moodustavaid poriine nim akvaporiinideks. Iga akvaporiini molekul läbib membraani 6 korda ja moodustab ühe veekanali. Külgahelad, mis on silindri sissepoole pööratud, on hüdrofiilsed, väljapoole pööratud hüdrofoobsed
annaabi.ee 
