Akustiline karkass Ljudmila Kovaltšuk Gyproc AP-25 Akustiline profiil • Gyproc AP-25 profiil toimib amortisaatorina, mis takistab helide otsest kandumist läbi kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt • Kommunikatsioonid kasutakse sellisel ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau KERGVAHESEINAD KIPSPLAADIST Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3 2. KARKASSI TÜÜBID LK 3 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4 4. LADUSTAMINE LK 4 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5 6. KOKKUVÕTE LK 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS LK 9 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaa...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed............................................7 Metallkasettlaed......................................................8 Võrklaed..................................................................9 Mineraalkiud ripplaed................................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudpl...
DIFRAKTSIOON Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes t...
Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET PROFILINE võrklaed on vastupidavad ja võimaldavad luua ainulaadseid sisekujunduslahendusi. Võrklaed on kasutust leidnud väga paljudes kohtades: kaubanduskeskused, loengusaalid, fuajeed, koridorid jne. Lisaks lagedele võib võrku kasutada ka siseruumide seintel ning välitingimustes (nt varikatustel). PROFILINE võrgupaneelide standardmõõdud on 600 x 600 mm ja 600 x 1200 mm ning neid saab paigaldada tavapärasele kandesüsteemile. Sel juhul on võimalik võrgupa...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
