E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- kesktoiteline on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Eutrofeerumine- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniiste ainete lisandumise ja akumuleeruvuse tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koossaisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. 30) Bioindikaatoritega monitooring- õhusaaste indikaatorid- õhusaaste kindlaks tegemisel on oluline roll samblikel kuna nad on tundlikud SO2 ja tolmu suhtes
ravimirühmad nagu näiteks rasestumisvastased vahendid ent ka muud hormoonpreparaadid, mis võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, mis omakorda muudab nad sigimisvõimetuks (Ravimiamet 2015). 11 Ohutud pole ka väga levinud valuvaigistava ja põletikku pidurdava toimega diklofenak. On tõestatud, et diklofenakist tulenev keskkonnarisk on tema akumuleeruvuse tõttu kõrge. Näiteks tuvastati 2004. aastal, et india raisakotkaste arvukuse kiire vähenemine põhjustajaks eelmise sajandi lõpul oli diklofenak, mis põhjustas lindudel neerukahjustuse. Kotkad said üledoosi selle ravimiga tohterdatud kariloomade korjuseid süües. Ka on erinevatest uuringutest selgunud, et pidev kokkupuude põletikuvastaste ravimitega võib mõjutada hapniku kättesaadavust, kalade liikuvust, seega kogu nende käitumist, reproduktsiooni ja ellujäämust (Altmets 2010).
Kogunev vedelik on energia, vedruklapp on päästikmehhanism, kaaluvihid signaalärritaja, aukudega renn motoorne mehhanism, rennist väljuv vedelik - käitumismuster. 4. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkus. Pole realistlik, sest energia ei kogune ajapikku ja järgemööda. Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5. Käitumise akumuleeruvuse küsimus. Kõik käitumised ei akumuleeru. Akumuleeruvad vaid üksikud nagu söömine ja joomine. Mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine jälle aset. ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad puuduvad (nn. tühikäitumine). 6. Agressiivse käitumise motiveeritus. Agressiivsus koguneb aja jooksul ja seda peab kulutama. Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem.
signaalärritajad täiesti puuduvad (nn tühikäitumine) käitumine ammendub O kui signaalärritaja on mõjunud liiga kaua või tihti, kulutatakse ära kogu ASE ja reaktsioon ärritajale lakkab käitumine on aditiivne O käitumist käivitavate organismisiseste tegurite (ASE) ja väliste signaalärritajate mõju lihtsalt summeerub ja järelikult võib ühtede nõrkust või puudumist kompenseerida teiste tugevam mõju. Käitumise akumuleeruvuse hüpoteesi paikapidavus Kõigepealt tuleb märkida, et loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi energiavarusid, mida võiks samastada “aktsioonispetsiifilise energiaga”, mistõttu juba selles osas ei ole mudel realistlik sellegipoolest ei saa teoreetiliselt välistada, et loomad käituvad nii, justkui oleksid neil sellised energiavarud seega pole üksnes see piisavaks põhjuseks mudelit ümber lükata
Mida rohkem energiat, seda intensiivsem käitumine. Ennustused: käitumine akumuleerub, ammendub ja summeerub. Ei tundu realistlik mudel, sest pole leitud „energiavarusid“, mis sunniksid käituma ka siis, kui ärritajat ei ole. Lisaks akumuleerumise korral peaks looma konkreetse käitumise vallandumise tõenäosus suurenema sedavõrd, mida rohkem aega on möödas eelmisest korrast, kuid see kehtib ainult väheste käitumiste puhul. Käitumise akumuleeruvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Võiks eeldada, et käitumine akumuleerub, sest näiteks on käitumisi, mis seda teevad, söömine ja joomine. Agressiivsus: agressiivsus on kaasasündinud vältimatu vajadus, mis tugevneb ajaga ja peab saama aeg-ajalt kulutatud. Ainus võimalus selle halbu tagajärgi vältida on suunata see ohututesse kanalitesse. Inimese destruktiivsetest tungidest aitab vabaneda näiteks sport
annaabi.ee 
