kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) (2) KUI KAUGEL ON TÄHED ? Silmaga näeme me ainult tähtede ööpäevast liikumist. Väga kaugete tähtede kauguste määramiseks kasutavad astronoomid järgmist meetodit. Nad uurivad välja tähe tegeliku heleduse ning võrdlevad seda mõne lähema tähega, mille kaugus on teada ning tegelik heledus sarnane
kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) 5. Miks on tähed meile olulised? Meile kõige lähem täht on Päike ning elu Maal sõltub paljuski temast. Ta paiskab Maale palju soojust ja valgust ilma milleta poleks elu Maal mõeldavgi. Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele.
eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) Liikumine Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist. 4 Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või
kraadid) 5 ¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) ¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) ¤ Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) ¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) 6 Tähtkujud Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetakse tähtkujudeks. Maakera pöörleb kogu aeg ning tähtkujud näivad liikuvat üle taevasfääri idast läände.(D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad") Algul võib pilvitu öötaevas ajada segadusse, kuna seal paistab nii palju tähti. Kui oled
* Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika * Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) * Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) * Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) * Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) * Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) · Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg
¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) ¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) ¤ Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) ¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) Kaksiktähed Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem.
tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika 39 Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) 9.3. KAUGUS JA LIIKUMINE Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist.
annaabi.ee 
