lisamine ja vana taandamise protsess. Mälust tõrjutakse väljaka ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada, pingestada. Lõplikul võib aga väita, et lõplikult, täielikult ei unune midagi. Uut infot ei säilitata eraldi, üksi, see ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritu skeemi. · Peamised muutused, mis leiavad mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: - Info redutseerub(kahandub, vähendub; taandub) - Info muutub isikupäraseks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muutuvad neutraalse isiklikuks - Info transgormeerub, tekivad lüngab ja vahelejäetud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad, hilisem võib asenduda
Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus.
esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk- midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus.
Vahetu mälu halvenemist kompenseeritakse materjali oskuslikuma organiseerimisega ja kogemustel põhineva üldistuse ja järeldusvõimega. Raskusi põhjustab aga hoopis see, et kord juba kujunenud seoseid ja stereotüüpe on üha raskem ümber kujundada ja nende asemel uusi luuba, ilmub mälutegevuse rigiidsus ehk paindumatus. Säilitamine Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Peamised muutused, mis leiavad aset mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: info redutseerub (lüheneb, lihtsustub); info muutub isikupärasemaks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, suhtumised muudavad neutraalse isiklikuks; transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad; detailid taanduvad, liiga individuaalne, konkreetne võib ununeda (nt pärisnimed); ilmuvad uued teemad, mida algselt polnud, see toimib vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule
Mälu on aktiivne mõtestatud organisatsioon (Bartlett, Bransford, Leontjev) Organiseeritu skeem vana info integreerub uuega; säilitades muutub info aktiivseks psüühilise tegevuse regulaatoriks see eeldab säilitamist üldistustena, abstraktsena; Mälus püsivad neuro-bioloogilised eeldused taastundvaks protsessiks; mälus säiliv on bioloogiline eeldus vaimse protsessi taastamiseks Peamised muutused, mis leiavad aset mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: info redutseerub (lüheneb, luihtsustub) info muutub isikupärasemaks (moonutub, varjundid, subjektiivne hoiak, suhtumine) info transformeerub (tekivad lüngad ja vahelejätud) liiga individuaalne ja konkreetne võib ununeda detailid taanduvad ilmuvad uued teemad (vastavalt ootustele) subjekti ootusega sobimatu (mitteloogiline info ununeb)
annaabi.ee 
