· kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu- tavad ütlused (kalendritäht-päevade personifitseerimine) · humoristlikud fiktsioonid (usundiline relikt vs nali) · pedagoogilised (või ka imperatiivsed) fiktsioonid kui sageli iseloomult humoristlikud ütlused, mida kasutatakse kasvatuslikel eesmärkidel (käskude- keeldude põhjendamine fiktiivsete olenditega) · motivatsioonifiktsioonid ja tabufiktsioonid, mis aktualiseeritakse kommete seletamisel ning kirjeldavad taburikkumise tagajärgi (tavade seletamine, millel pole seost primaarse uskumusega) Von Sydowi fiktsiooniteooria kriitika · "Siiski ei ole kellelgi õigust väita a priori, et rahvasuust kogutud ütlus, on vaid fiktsioon, mis mitte mingil viisil ei toetu rahva muistsele maailmakäsitusele. Uurijate jaoks on tõepoolest mugav ja lihtne hoiduda vaevast ning toetuda kõigil
Kägu looduses ja kellakägu? 2. Seega ka koodi ei jaga kaks inimest täielikult, kontekstist rääkimata. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik: Scollon and Scollon (2000): - There is a man at the door (vrdl eesti Ukse taga on keegi mees) - There is a taxi at the door (vrdl eesti Takso on ukse ees) - There is coffee in the cup. (Tassis on kohvi) - There is a pencil in the cup. (Tassis on pliiats) Kontekts: Tähendus (taas)luuakse (või teisisõnu, aktualiseeritakse üks potentsiaalsetest tähendustest, mis enamasti välistab teised) koodi (st laiemas mõttes keele) ja konteksti koostoimes, kusjuures kontekst ei ole midagi fikseeritut, vaid valitakse tähenduse (taas)loomise käigus. ("Kontekst", "ko-tekst", "kaastekst" eri autoritel ja eri distsipliinides erineva tähendusega. Keeleteaduses "ko-tekst" tekst sõna/fraasi/lause ümber, "kontekst" laiema tähendusega kõik ümbritsev niihästi inimese peas kui tema ümber mida oluliseks
sõnade puhul (nädalaks — milleks?, laenas nädalaks — laenas mis ajaks?; õhtuni — milleni?, töötas õhtuni — töötas mis ajani?). Süntaksiküsimust võib vaadelda ka küsilause elliptilise variandina. NT: Mis ajaks laenas ema sõbrannalt raha?—> Laenas mis ajaks? Kokkuleppeliselt kirjutatakse sõnaühendit analüüsides morfoloogiaküsimus sõna kohale, süntaksiküsimuse koostisse kuuluv küsisõna aga sõnade seost tähistavale noolele, kuid esitatakse (aktualiseeritakse) alati koos põhisõnaga. Nõuded küsimuste esitamisele: Küsimuste sõnastamisel võib ühtlasi harjutada sõnaasendust (silmasid, märkasid, nägid, panid tähele; avas, tegi lahti). Küsisõnade esitamisel on pedagoogil peale selle vaja arvestada, missuguseid suhteid on keeleõpetuses käsitletud. Küsimuste sõnastamine ja seega ka mõistmine on alati kergem, kui tekstis kirjeldatu vastab täielikult lapse teadmistele (tekst <-> maailmapilt = laps <-> maailmapilt)
(Raksa 2002:92-93) Isiksuse struktuuris võib eristada nelja tasandit, mida nimetatakse ka isiksuse tasanditeks. 1. alumine tasand kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel põhinevad hoiakud. Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale,
seob inimest sotsiaalse keskkonnaga (Raksa 2002:92-93) Isiksuse struktuuris võib eristada nelja tasandit, mida nimetatakse ka isiksuse tasanditeks. 1. alumine tasand kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel põhinevad hoiakud. Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale, võime tunnetada sotsiaalseid
annaabi.ee 
