5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP. · Maitse- ja lõhnataju: keemilised molekulid sobituvad erineva kujuga retseptoritele ja tekitavad AP. · Somatosensoorne süsteem: mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikud retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral
maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest.
41) Sensorite talitluse üldpõhimõtted. Transduktsioon sensorites. Sensoripotentsiaali omadused. Sensoripotentsiaali transformeerumine aktsioonipotentsiaalide jadaks. Ärriti tugevuse kodeerimine meelesüsteemides. Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid Baroretseptorid propriotseptorid (kehahoiak) muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi enterosensorid eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal
Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleneb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotospiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Kuidas muudetakse valgusärritaja kepikestes sensori- ja aktsioonipotentsiaalideks? Pimeduses on kepikeste Na+ kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks
VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemist seletatakse preagu trikromaatilisuse teooriaga. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke kolme liiki- sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegselt ärritamisel valge valguse aisting jne. KUIDAS MUUDETAKSE VALGUSÄRRITAJA KEPIKESTES SENSORI-JA AKTSIOONIPOTENTSIAALIDEKS? · Pimeduses on kepikeste Na+ -kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoe membraanidest. · Valgus kvantaktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist (glükoproteiin) ja 11-cis-retinaalist (vitamiin-A aldehüüd). 11-cis-retinaal muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nimetada stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma et aine keemiline koostis muutuks. · See põhjustab naatriumi kanalite sulgumise, Na+ sissevool rakku väheneb. Kaaliumikanalid, millel
annaabi.ee 
