tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust. Sotsiaalse kontrolli formaalsed mehhanismid on kui sanktsioonid ei ole enam efektiivsed ja rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente , neid rolle täitvad inimesed(vaimuhaiglate personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine
saavutuste vastu koolis PEREGA SEOTUD Vanematepoolse soojuse ja seotuse Ülikaitsvad vanemad puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin, füüsiline karistamine Vanemate järelvalve puudumine EAKAASLASTEGA SEOTUD KIUSAJA OHVER Sõbrad, kellel on positiivne suhtumine vägivalda Eakaaslaste kiusamismudelite järgmine KOOLIGA SEOTUD Järelvalve puudumine vahetundides Õpetaja on ükskõikne või aktsepteeriva suhtumisega kiusamisse Teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse TÕHUS SUHTLEMINE Interualiseeritud - Vaikne kuulamine - Toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtmine - Aktiivne kuulamine - Ukseavajad Eksteraliseeritud: - Õpilaste käitumise muutumine – minasõnum
Teoreem: Iga KV keel on aktsepteeritav mingi magasinmäluga automaadi abil. nt {0n1n | n>0 } vt üleval. Lõpliku magasinmäluga automaadi poolt aktsepteeritav keel on kontekstivaba. KV keelte hulk ongi see hulk keeli, mida pinuautomaadid aktsepteerivad. 12 Ühe olekuga pinuautomaatide ja Greibachi mõttes normaliseeritud KV-grammatikate ekvivalentsus. Teoreem: Iga pinuautomaadi M jaoks leidub ühe olekuga M′, nii et nad aktsepteerivad samu keeli. T: teeme palindroome (aiassadassaia) aktsepteeriva automaadi, kogu olekute loogika on asendatud magasini panemise ja sealt võtmise loogikaga. Teoreem: Ühe olekuga pinuautomaadi M jaoks leidub KV grammatika G, nii et L(M)=L(G). DEF: KV grammatika on Greibachi normaalkujul, kui tema produktsioonid on kujul A→aA1A2…An või A→a (muu on tühi sõne) või kujul S → ε, kui keelde L (G) peab kuuluma ka tühi sõne. Iga KV grammatika on teisendatav Greibachi normaalkujule. T: 1) grammatika peab olema Chomsky nk-l.
Olgu antu keel L stringide hulgast *. Olgu antud seos HL on alamhulgaks * x *. H kehtib stringide x ja y vahel parajasti siis, kui iga stringi z korral stringid xz ja yz kas kuuluvad korraga keelde L või ei kuulu sellesse. HL on ekvivalentsiseos, kuna xzHxz, xzHyz <=> yzHxz, xzHwz AND wzHyz => xzHyz. Myhill ja Nerode väitsid, et keel on regulaarne parajasti siis, kui seose H ekvivalentsiklasside hulk on lõplik. Tarvilikkuse tõestus: Moodustame keelt L aktsepteeriva lõpliku automaadi M = (,Q,delta,Q0,F). Moodustame hulgad: R0i = {x | x on string, (x,qo) * (e,qi), q0 on algolek, qi on olek} Seose H ekvivalentsiklass on esitatav ühendina: Ck = R0i1 U ... U R0ik Iga kahe sõna x kuulub R0i ja y kuulub R0i korral masin kas aktsepteerib neid sõnu korraga või ei aktsepteeri tuleneb masina definitsioonist. Sõnu xz ja yz aktseopteerib või ei aktsepteeri ta samuti korraga kuna alamsõna analüüs
filosofeerimise, mis noorsugu hullutas, sellest kuidas vaimset rikkust tuleks varalisele eelistada, lõpetaks. PLATON (427 - 347 eKr) oli Sokratese õpilane. Ateena AKADEEMIA, esimese läänemaise kõrgkooli rajaja. Platon on kogu läänemaise metafüüsika alusepanija, tegeledes pea kõige ka tänini kehtivate filosoofia valdkondadega. Tema teosed kannavad nime DIALOOGID, peategelaseks Sokrates. Platon oli rahulolematu valitseva ühiskondliku dekatentsuse ja asjade paratamatut suhtelisust aktsepteeriva maailmavaatega. Ta asus OBJEKTIIVSE TÕE otsingutele. Tuleb leida üks tõeliselt olev. Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja nägemine). Meeltega tajutavat maailma ei saa usaldada. Vt lisaks Platoni “koopamüüt”. Selleks, et tõele lähemale jõuda tuleb aru saada asjade IDEEST (ideaalsetest vormidest)
annaabi.ee 
