II. ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga 1. Isiksuse häire areng Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja isiksuse häire (tunde- ja tahteeluhäire, täiskasvanu). Isiksuse häire: psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides; omaduste püsimine kogu elu vältel; kohanematus ühiskonnas. 2. Isiksuse aktsentuatsioon Isiksuse häire ilmingud kaovad/nõrgenevad tunduvalt negatiivsete faktorite kaudmisel või uute positiivsete faktorite ilmnemisel. Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse. Käitumisprobleemide erinevad liigid: Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998) · distsiplineerimisprobleemid · närvilisus
vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast.
suhtumisest iseendasse, sots. Normidesse, teavet keskkonnast, kus inimene liigub või tahab liikuda jne. Nende märkide tähelepanemise juures on oluline inimese vaatlusvõime. Sõltuvalt konkreetsetest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi (aktsentueerimine e aktsentuatsioon). Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Üldreeglina loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Tuntumad hinnangu ja taju tüüpskeemid on projektsioon, sotsiaalne stereotüüp, järjestuse efekt, oreooli- ehk haloefekt, ,,loogiline viga":
II. kliiniline isiksuse psüühiline seisund 1. häire ilmingud 2. häire miteilmnemine III. isiksuse dünaamika käitumishäire suhte isiksuse küpsemise ja arenguga 1. isiksuse häire areng korduvate neg. Faktorite mõjul väljakujunenud isiksusehäire. Psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides. Omadused püsivad kogu elu. Kohanematus ühiskonnas. 2. isiksuse aktsentuatsioon isiksuse häire ilmingud kaovad negatiivsete vähenemisel või positiivsete faktorite lisandumisel. Aksetuant isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normide piiresse. 5 3.Loeng -KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID Liigitamine: Sotsiaalse teo raskuse järgi ( kergemad probleemid sagedasemad) 1. Antidistsiplinaarne
oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast.
annaabi.ee 
