Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal, kes tahtis ise Virvet endale Riks. Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale
Näiteks kvalitatiivsetes intervjuudes viitasid vastajad sellele, et neil on siin elades muutunud nii käitumine kui ka keel. /.../venelased siin eestlastega rohkem sarnased, nii natuke vaiksed, jäävad rahulikuks /.../(5). /.../ viimasel ajal tunnen ma väga palju hinge poolest ühist eestlastega, aga võib-olla sõltub see sellest, kui ma räägin eesti keeles /.../ (intervjuu nr 3). /.../ kui ma lähen Venemaale, siis mulle öeldakse, et ma ei saa rääkida vene keelt ilma aktsendita ja nad suhtuvad juba venelastesse kes elavad Eestis kui võõrastesse ränduritesse / .../ (nr 2). /.../ meie juba siis polnud sellised, no minu kogukonna ümbruskonnas nagu Venemaal /.../ (nr 4). Isiku tasandil arendatakse välja mitmikidentiteete. Näiteks on leitud, et venelastel Eestis on Eesti poliitiline identiteet, kuid samal ajal vene etniline identiteet. Seega ei kaota kultuur oma tähtsust. Kultuur kaotab tähtsuse ning olulisemaks muutub riigiidentiteet
endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal, kes tahtis ise Virvet endale Riks. Ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees liiga keskmine, nii õppeedukuselt, välimuselt kui ka suhtlemisoskustelt Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik, korrektne ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema
tugisõnade grupp (alati alguses või alati lõpus) avatud grupp (10 tuhanded) Alternatiivne keel - viibe d) Mitme sõna staadium. Alus-öeldis-sihitis. Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted. See, mida mina mõtlen,- ema ei teagi. 3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi. Kui enne kooliiga on oluline interaktsioon, siis koolieas eelkõige kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni). SUHTLEMINE JA SELLE OSAD Mis on efektiivne suhtlemine? ...mille tagajärjel saavutatakse parem arusaamine ..
Ollino oli Sammul, see oli Sammuli kehastuses väga meeldejääv esitus, nagu seda nime kavalehelt lugenud olin, tuli see roll kohe elavalt silme ette ja elustus hästi elavalt. Rain Simmuli esitatud õpetaja Slopasev oli endiselt võrratu, kuigi mulle tavaliselt Simmuli mäng oma hakitud esituses ja eriti artikuleeritult laulvas kõnemaneeris ei meeldi. Aga selles rollis ta oli nii võrratu, et selle kirjeldamiseks pole lihtsalt sõnu. Kõigepealt see, kui hästi ja täiesti ilma aktsendita ta vene keelt räägib. Ja siis see tema tööle pühendumus ning alkoholism, stseen, kus õpilased tema üle nalja teevad, oli tõesti selline, et ma olin nutule lähedal, see oli südantlõhestavalt valus, et kuigi joodik ja ennast põhja joonud, milline sügav hing tal siiski on, kuidas ta Puskinit loeb, kuidas ta oma rahva suurkuju armastab, millise pühendumisega üritab lastele kogu seda andekust ja vaimuvara edasi anda, mida Puskin endas hoiab. Ja siis see löödud küsimus õpilastele: