seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga
c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid protseduuriline aluseks vilumustele Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine TÄHELEPANU
c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid protseduuriline aluseks vilumustele Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine Tähelepanu
Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv) Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus,kuju, vorm jt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Õkoloogiline põhjendatus Gibson. Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Võimaldavused see, mida üks või teine objekt,ese , selle omadus võimaldavad teha, kuidas
- Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. See annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv. Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide tööle. Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse) tajumine püsivatena ka tajutingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajutingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega
annaabi.ee 
