teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub
Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. *Kõik steelid on evolutsioneerunud protosteelist, mis koosneb sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. *Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). *Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist
sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder).
Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa) on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel, korvõielistel , ristõielistel, sarikalistel, jt. õistaimede sugukondadel),triarhne -3 kiirt, tetrarhne-4 kiirt,pentarhne -5 kiirt, heksarhne -6 kiirt või polüarhne -ksüleemikimpe üle kuue (üheidulehelistel taimedel). Juure sekundaarne ehitus:
Vars on vajalik ainete juhtimiseks ja võimaldab päiksele lähemal olla. 1 Primaarne vars a. Kasvukuhikust: (1) protoderm epiderm (2) proparenhüüm esikoor (3) püsimeristeem prokambium protofloeem prokambium (a) Metafloeem (b) Kambium (c) metaksüleem protoksüleem (4) algsäsi säsi b. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel (2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed) (4) Sifonosteel (toru-) (5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised) (6) Ataktosteel (:üheidulehelised) c. Peritsükkel (välimine kiht) lisajuured ja -pungad 18. Sekundaarne vars: teiskasv. Varre muudendid. 2 Sekundaarne vars: teiskasv a Teispuit (1) Aastarõngad (2) Teissäsikiired (3) Malts- ja lülipuit
annaabi.ee 
