abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72).
Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi‖ (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine
Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine
Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE. (Pestalozzi seos Eestiga: kutsuti Tartu Ülikooli õpetama). Lauamängude tegemine: emotsioonide õppimine - kõigepealt näidata materjali pealt lapsele, et millise emotsiooniga on tegu? Ta vastab. Teine tase, et joonistada ise nägusid, vastavalt emotsioonidele. F Fröbel - aktiivsuspedagoogika esindaja, rõhutas sotsiaalseid aspekte kasvatuses. A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda
tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika.
Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg
annaabi.ee 
