positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 16. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 17. Kui suur on magnetiline induktsioon, kui magnetvälja paigutatud juhile, mille aktiivosa pikkus on 5.0 cm ja milles voolutugevus on 25 A, mõjub jõud 50 mN? Väli ja vool on omavahel risti. 18. Kui suure jõuga mõjub magnetväli, mille magnetiline induktsioon on 10 mT, juhile, mille aktiivosa pikkus on 0.1 m ja milles voolutugevus on 50 A? Vool ja väli on omavahel risti. 19. Horisontaalses juhis, mille pikkus on 20 cm ja mass 4.0 g, on vool tugevusega 10 A. Leida magnetilise induktsiooni vektor, mille korral
44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks "lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine"
poolel olevad samasuunalised ja tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljale elektromagnetiline jõud F, mille suund määratakse vasakukäejuhisega: asetades vasaku käe vooluha juhtmele nii, et püsimagnetiväli on suunatud peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab kõrvale sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selle jõu väärtust arvutatakse valemiga: F=Bl(ll)*I*sin ; kus F- elektromagneetiline jõud(N), I- vool juhtmes(A), l- juhtme aktiivosa pikkus(m), - juhtme ja välja suundade vaheline nurk, B- püsimagnetvälja iseloomustab suurus. 3.Kolmefaasilise vahelduvvoolu saamine Kolmefaasiline süsteem koosneb kolmest võrdse sagedusega vahelduvvoolu ahelast ehk faasist, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandikperioodi ehk 120 kraadi võra nihutatud. ÜLESANNE: S=1,5cm2=1,5*10(astmes)-4m2 B=1,3T F=? F=B2*S /2 M(mikro)0(aste all) M0=4*10-7 F=1,3(ruudus)*1,5*10-4 / 2*4 *10-7=1000N 15.1 Alalisvoolu võimsus; Soojustoime
Seega h f 1 = h f 2 = h *f m = ( ha* + c * )m ja jalgadeläbimõõdud d f 1 = d1 - 2 h *f m d f 2 = d 2 - 2 h *f m Pärast peaderingjoonte konstrueerimist on võimalik määrata nii hambumissirge kui ka hambaprofiilide toimivaid, aktiivseid osi st. piirkondi, kus hambad tegelikult kokku puutuvad. Kuna hambad lõpevad peaderingjoonel, siis ei saa olla kokkupuudet hammaste vahel väljaspool hambumissirge aktiivosa - lõiku K1K2. Kandnud need punktid tsentritest O1 ja O2 tõmmatud ringjoonekaartega vastavatele profiilidele, saame hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28). 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur
Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
annaabi.ee 
