Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvirakk ehk neuron Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma, ning sellest väljuvad arvukad jätked. Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende
neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest
näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud) Jätked jagatakse: dendriitideks (enamasti mitu) neuriidiks e aksoniks (alati üks) Akson algab aksoni koonusega (künkaga) ja lõpeb hargnenud närvilõpmetega Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides)
Sdamelihaskudet esineb ainult sdames. Nii nagu silelihaste talitlus, ei allu ka sdame t inimese tahtele. Sdamelihas on praktiliselt vsimatu, sda hakkab tle varakult enne inimese sndi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Sdame olulisim lesanne on katkematu vereringe tagamine. Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud nrviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jtkeid. Neuroni pikimat jtket nimetatakse aksoniks, nrvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised lesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja nende jtkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja nrvirakkude vahel. Osa gliiarakke on vimelised hvitama nrvikoesse sattunud mikroobe, omades seega olulist kaitsefunktsiooni. Gliiarakke on nrvikoes arvukamalt kui neuroneid, ajus on neid enam kui kmme korda rohkem kui nrvirakke. Nrvikoe peamine lesanne
Nii nagu silelihaste ta- litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised ülesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja Närvikude koosneb nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel. Osa gliiarak- närvirakkudest ke on võimelised hävitama närvikoesse sattunud mikroobe, omades seega olulist ehk neuronitest ja kaitsefunktsiooni
annaabi.ee 
