eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud Akreditiiv lõppeb akreditiivi täitmisega või tähtaja möödumisega või akreditiivi tühistamisega. Liigid: Tagasivõtmatu – ostja ei tohi ekreditiivi tingimusi muuta või enneaegselt ühepoolselt tühistada Tagasivõetav – ostja võib akreditiivi tingimusi muuta või enneaegselt ühepoolselt tühistada Kinnitatud – vähemalt kahe panga makse-, aksepti-, või ostugarantiiga akreditiiv. Müüja saab raha kohe pärast müüki ja kommertsdokumentide panka esitamist Kinnitamata – ostja panga makse-, aksepti-, või ostugarantiiga akreditiiv Uuenev – taastuva summaga akreditiiv Kaetud – akreditiivi väljamaksmine on tagatud ostja rahalise deposiidiga Katmata – akreditiivi väljamaksmine ei ole ostja rahalise deposiidiga tagatud Punase klausliga – müüja võib saada ettemaksu
punktide kaupa. Kui on piisavalt selge, et pooled on kokkuleppe saavutanud, loetakse leping sõlmituks. See, millal on piisavalt selge, et leping on sõlmitud, tuleneb lepingu asjaoludest, olemusest, pooltest, tunnustatud tavadest, poolte praktikast jms. 21 Valdavaks on jäänud klassikaline lepingu sõlmimise teooria, et leping sõlmitakse oferdi ja aksepti teel. Lisaks on VÕS-is arvestatud sellega, et osa lepinguid sõlmitakse mitmete tahteavalduste vahetamise tulemusena, kus ei ole võimalik eristada oferti ja aksepti. Ofert Oferdi mõiste ja oferdi tegemine Ofert ehk pakkumus. Ofert on lepingu sõlmimise ettepanek (siduv), mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkuja tahet olla ettepaneku akseptimise korral sellega õiguslikult seotud (VÕS §16 lg 1). Ofert peab olema sisuliselt kindlalt määratletud, et seda saaks akseptida
Nagu eelpool öeldud sõlmivad isikud omavahel müügilepinguid mõtlemata nimetatud lepingute sõlmimisele, lähtudes samal ajal põhimõttest, et leping on kirjalik dokument. Tihti mõeldakse, et senikaua kuni pole kirjalikku dokumenti pole ka lepingut. Nimetatud seisukoht on kahjuks väär, kuna vormivabaduse põhimõttest tulenevalt võib lepinguid sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui mis muus tahes vormis. Loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus (ofert) on saanud nõustumuse (aksepti).Tulevased lepingupooled peavad selleks, et leping oleks nõuetekohaselt sõlmitud, esitama vastastikku tahteavaldused, mis on suunatud leping sõlmimisele.Pakkumuse esitamisel ja pakkumisele nõustumuse andmisel peab tulevaste lepingupoolte tahe olema muuhulgas suunatud oluliste tingimuste kindlaksmääramisele. Nimelt selleks, et leping oleks poolte vahel sõlmitud peavad lepingupooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Millised tingimused on
ärasaatmisega, täitmiseks ettevalmistuse tegemisega). Aksept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (§ 21). Oluliseks muudatusteks loetakse oferdis eristatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega. Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilüükamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks. Aksepti, mis sisaldab oferdiga võrreldes üksnes ebaolulisi muudatusi, ei loeta vastuoferdiks, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. (2)Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Vaikimine või tegevusetus ei saa olla ofert. Üldiselt vaikimist või tegevusetust akseptiks ei loeta- v.a
õigused ja kohustused. Tahteavaldusteks, millel on õiguslik tähendus, on ofert ehk lepingu sõlmimise ettepanek (pakkumus) ja aktsept ehk nõusolek leping sõlmida (nõustumus) oferendi poolt näidatud tingimustel. Lepingute sõlmimisel majandustegevuses eeldatakse, et läbirääkimistesse astuvad pooled soovivad lepingut sõlmida ja võtta endale sellega õiguslikult siduvaid kohustusi. Praktikas on levinud lepingu sõlmimine oferdi ja aksepti vormis. Kuid see võib toimuda ka muul viisil, kui on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimiseks. Ofert on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule (vt VÕS § 16 lg 3) ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud (antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda).
annaabi.ee 
