Kindlas vahekorras kasutatuna loovad ülimalt staatilise mulje. Ühesuguse või väga lähedase heledusega puhaste komplementaarvärvide vastandamisel võib tulemus olla häiriv või lausa väljakannatamatu. Tuhmimaid värve võib aga selle vastandusega panna meeldivalt särama. Kulöörkontrast. Mitme erineva värvi kombineerimisel on vastastikust mõju juba raskem prognoosida, olulised on nii kvantiteedi suhted kui värvilisus. Pindade eraldamine üksteisest akromaatiliste värvidega vähendab soovimatut simultaanmõju. KOKKUVÕTE Koju värve valides, tuleb arvestada pereliikmete vanust, temperamenti, värvi taluvust ja värvieelistusi, sest muidu võib juhtuda, et kõik inimesed ei saaühes toas viibida, kuna võib juhtuda, et kedagi väga häirib mingi toon. Värve tuleb valida täpselt nii, et kõik oleks balansis, sest kui on kodus väiksed lapsed, siis ei tasu teha tuba punaseks, sest punane teeb
suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Kõrvuti asetsevad värvid moodustavad värvikoosluse ehk värvikompositsiooni s.t. harmooniat ja tasakaalu. HARMOONIA Värvikompositsioon on harmooniline kui ta on koostatud kas
peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev
spektrivärvidele, küllastuse vähendades värv muutub kahvatumaks või tuhmimaks. Heledus (valgesus, brightness). Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Näiteks kollasele värvi pigmendid on heledad, kuid ilma valgeta. Valgesus tähendab siiski valge sisaldust. Heledusarv on arv, mis näitab, mitu protsenti antud pinnale langevast valgusest peegeldub tagasi. Heleduse visuaalseks määramiseks on koostatud akromaatiliste värvide astmestik- heledusastmestik. Pinna heledust võib astmestiku abil küllalt hästi määrata ka siis, kui valgus erinevatest vaatluskohtades ja olukordades on erinevad. Aste, mis on heleduselt sarnane uuritava värvi heledusega, näitab värvi heledust. Tumedus (mustasus). Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvile on musta lisatud palju, pole värvitoon enam eristatav. Mustasus näitab musta pigmendi sisaldust värvaine koostises.
reklaami vastuvõtjas uued tunnetusühikud (teadmised) ja hoiakud või siis muudavad vanu. Mõju vahendajaks on täpne tähendus. Mitteteadvustatud mõjuvahendeiks on sarnasused, assotsiatsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. REKLAAMI TAJUMINE – tajupsühholoogilised mehhanismid. Kontrast – Et olla märgatav ja äratuntav. Värvuskontrast – värvide vastandumine mustvalgele. Värviline materjal eristub kergesti akromaatiliste hulgast. Värvide kontrastisuhted – kollane ja oranž tõmbavad rohkem tähelepanu. Hallikad ja pastelsed toonid kannavad endas soliidsust. Purkyne nihe – erinevad värvitoonid näivad sõltuvalt valgustatusest olevat erineva subjektiivse heledusega. Kahemõttelisus ehk ambivalentsus – tõuseb esile ühemõtteliste hulgast. „When your husband is playing a round, just leave him.“ Intensiivsus – eredad objektid, valjud helid, tuevama valguse käes olevad esemed on paremini tajutavad
selgesti tajutav olla ning isikupära kanda. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma. Selle tagamiseks on palju võimalusi. Värvuskontrasti puhul saame rääkida eelkõige kahest suunast reklaamipsühholoogias. Esiteks värvilises teostuses reklaamide või reklaamielementide vastandamisel must- valgele. On näidatud, et värviline materjal eristub kergesti akromaatiliste hulgast. Teiseks, erinevate värvide kontrastisuhted. On täheldatud, et muude tingimuste võrdsuse korral eristuvad foonist paremini kollased ja oranzid toonid, mida sageli pilgupüüdjatena kasutatakse. Erinevad värvid kannavad endas ka erinevat sümboolset tähendust ja ühetoonilist tooni. Juhul kui keskkond on küllastunud värvilisest teabest, võib just must- valges teostuses reklaam silma torgata. (Bachmann 1994:125) Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus
annaabi.ee 
