V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid
See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraazid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused
Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40 cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Peakaitsme suurus täpsustada tehinilistes tingimustes. Elektrikilbi kordusmaanuduse võib teostada terastraadiga
docstxt/.txt
Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga. Sise- ja välisviimistlus Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides. Puidu kasutamine teeb maja välimus ilusamaks ja muudab seda erinevaks tavalisest kivi- või betoonmajast. Siseviimistlus: krohvitud betoonsein annab vabaduse igale omanikule ise valida oma korteri viimistlust. Kuid soovituslik eluruumides kasutada seinakatteks värvid ja tapeedid, mis saab pesta. Vannitoas ja WC-s põrandad ja seinad parem katta keraamilise plaadiga. Eluruumides on mõistlik põrandad katta puitparkettiga sama värviga, mis on kasutatud usteraamides. Kogu
magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tuntum alumiiniumi sulam on duralumiinium ( Al+Mg+Zn). Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn),
V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinim kuningagalerii.Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid
Sadevesi krundil immutatakse pinnasesse. 7.2. Küte ja ventilatsioon Kütteelemendina kasutada lokaalset keskkütet, mis on tagatud gaasikatla baasil. Soojajaotus põrandaküttetorustikuga. Soojuskandjaks vesi. Ventilatsioon on tagatud loomuliku sissepuhke ja mehaanilise väljatõmbega. Väljatõmmet korraldatakse märgadest ruumidest. Kööki ventileeritakse elektripliidi kohal asuva äratõmbeplaadi kaudu, õhk suunatakse läbi välisseina. Kompensatsiooniõhk pääseb tuppa läbi aknaraamides olevate õhutuspilude ja avatavate akende kaudu. 7.3. Elekter ja nõrkvool Elamu ühendamiseks madalpinge elektrivõrguga väljastatakse tehnilised tingimused kohaliku võrgu valdaja poolt. Elektriga varustamine toimub maakaablitega. Liitumiskilp asub kinnistu piiril. Peakaitsme võimsus määratakse liitumislepinguga. Täpsem side ja nõrkvoolu lahendus antakse elektripaigalduse projekti nõrkvoolu osas. Majja paigaldada autonoomne tulekahju -ja valvesignalisatsioon. NB
annaabi.ee 
