3. Kaitseprillid 4. Kraabits (skraba) 5. Peitel ja supler 1. Liiivapaber 2. Puiduliim, klaasinuga ja kruvikeeraja 3. Höövel 4. Kitilõikur 5. Ülafrees Ohutus siia 4 TÖÖKÄIK 3.1 Akende märkimine ja eest ära võtmine objektil Akende märkimine on selle töö juures väga oluline etapp. Igale aknale pannakse peale number, et pärast ei oleks mõistatamist millisest aknalengist aken pärit on. Enne akna eemaldamist aknalengist vaadatakse üle, kas aken sobib aknalengi korralikult. Kui ei, siis märgitakse peale millisest kohast on vaja puitu maha hööveldada ja millisesse kohta on vajadus paigaldada lisapuitu. See tegevus on oluline selle pärast, et aken peaks tuult ja sooja paremini ja saaks vabamalt liikuda. Samuti parandab see akna visuaalset osa. 3.2 Akna suluste eemaldimne Enne akna lihvimist ja klaasi eemaldamist tuleks eemaldada aknalt kõik metallist osad ehk sulused. Akna sulused hoolitsevad akna sulgumise eest.
paigaldamise tehnilisest lahendusest ning kasutatavatest paigaldusmaterjalidest. Uue maja ehitamisel, kui ka renoveeritava hoone fassaadi soojustamisel on soovitatav akende paigalduse lahendus põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida juba enne akende tellimist. Aknad tasub tellida mõõtudega, mis võimaldaks fassaadi soojus- isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi, seetõttu soojustatakse kiviseina väljastpoolt, vältimaks külma pääsemist kivi sisse. Külmasilla isoleerimiseks tuleks akna mõõdud arvestada pigem väiksemad ja
erinevad detailid, mida ei õnnestu eemaldada. Tavaliselt jäetakse üles seina äärde 2,5cm laiune laevärvi riba, mis määratletakse teibiga. Selline riba jäetakse peamiselt seepärast, et lae ja seina nurk ei ole enamasti ideaalselt sirge ning kui värvida seinavärviga kuni laeni, siis jääb üldmulje ebakorrektne.Samuti tuleb hoolikalt teipida aknaümbrused. Aknapale ja –lengi vaheline nurk on täidetud akrüüliga ning nüüd pane aknalengi peale vahetult akrüüli äärde maalriteip. Teipimisel jälgi, et teibi servad oleks korralikult kinni surutud, siis ei valgu värv teibi ääre alla. Enne värvima asumist sega värv hoolikalt läbi. Seina värvimiseks läheb vaja kahte rulli – kitsast, 10 cm laiust, nurkade tegemiseks ning laia, 25 cm laiust rulli, suurema seinapinna värvimiseks. Uued värvirullid pese eelnevalt veega läbi, et eemaldada lahtised karvad.
tenderpostiks (vt. Joonis 2.62 vasakul). Kuna sellise lahenduse juures kippus piit kergesti viltu minema ja seina vajumisega seotud mõjud kandusid aknalengile, hakati hiljem eelistama aknalengi ja Joonis 2.61 Peamised akna tüübid: sisse-väljapoole avanev aken (vasakul) ja sissepoole avanev aken (paremal) (Veski 1948). tenderposti lahutamist (vt. Joonis 2.62 paremal). Akna lahendused Akna lahendused - piirdeliistud Joonis 2.62 Aknapiida asetsemine rõhtpalkseinas (Veski 1940). Joonis 2.63. Kaunite piirdeliistudega aknad.
selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi 18 Rakvere Ametikool Egert Moones raskendada. 19 Rakvere Ametikool Egert Moones Kokkuvõte Lõputööna tegin 9 aknalengi Mahu puhkemaja sööklale. Tööga ei ole täiesti rahul, kuna masinad millel töötasin ei ole kõige täpsemad ja selle tagajärjel tekkisid osadel detailidel defektid. Tegemist oli Rakvere Ametikooli tellimusega, kus oli suur hulk detaile ning kahjuks ei olnud võimeline õigeks tähtajaks valmis teha. Tulevikus aga loodan ka tislerina tööle saada, kuna see eriala huvitab mind. 20
pürgimise võimalust. Kahetiivalise põhiplaaniga hoonel jääb peasissekäik visuaalselt T- tähe kujutist meenutavasse ida külge, mis on ehitatud kaarjana. Põhja- ja lõunafassaadile on klaasi sisse projekteeritud efektsed horisontaalsed jooned, mis iseloomustavad Türi kokkusuubuvaid teid. Tagaküljel tasub tähelepanu pöörata nö riputatud akendele, mis eenduvad seinast. Nendega on püütud leida ebatraditsiooniline lahendus aknalengi üleminekuks seinale ilma klassikalise põse või servalauata. Lisaks annab see siledale seinale juurde detailsust ning varjudemängu. Oluline detail on ka peidetud vihmaveesüsteem. Interjööris on sisekujunduslikult kasutatud töötlemata betooni. Lateksvärvide asemel on rõhku pantud just hoone arhitektuurilisele ilule. Peauksest sisenedes satume avarasse fuajeesse, kus otse meie ees viib trepp diagonaalis põhiplaaniga üles teisele korrusele,
kogusoojusläbivused küllaltki oluliselt erineda. Akna summaarne soojusläbivus Ua W/(m2·K) arvutatakse valemiga U k Ak U r Ar U p Ap k l k Ua , Ak Ar Uk klaasiosa soojusläbivus, W/(m2·K); Ak klaasiosa pindala, m2; Ur lengi- ja raamiosa soojusläbivus, W/(m2·K); Ar lengi- ja raamiosa pindala, m2; k klaasiserva (aknalengi perimeetril) joonkülmasilla soojusläbivus, W/(m·K); lk klaasiserva perimeetri pikkus, m. Akna soojusläbivuse komponendid Klaasiosa soojusläbivus Klaasiosa soojusläbivus Ug mõjutavad omadused: klaaside arv paketis – mida rohkem klaase ja klaaside vahekambreid, seda väiksem on soojusläbivus, kuid seda väiksem on ka valgus- ja soojuskiirguse läbilaskvus. Klaasi paksus ei
Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis (oli vaid puitliist akna all) 32 % juhtudest. Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi. Aknaalused piirkonnad, vt. Joonis 2.31 olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Kuigi ka vanemate ehitusmääruste (Ehitusseadus 1937) kohaselt pidi ehitatavate ja ümberehitatavate elamute eluruumide esimese korruse põrandapind olema kõrgem kõnniteest või maapinnast, oli harva nõutav miinimummõõt ette määratud. Tallinnas (RT 59 – 1932, art. 495) oli nõue, et eluruumide põrandapind (ja
annaabi.ee 
