Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Välisvooder Välisvooder ● Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: ● Puidust välisvoodri eluiga on õige hoolduse puhul pikk kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35
Ma võtsin vannikapist blondeerivat juuksevärvi ja käärid, ma lõikasin oma punakaspruunid pikad lokkis juuksed poisipeaks ja blondeerisin ära. Kui ma olin saanud oma valepassi kätte, läksin lennujaama. Seal oli riidekauplusi ka. Ma ostsin veel riideid kaasa. Otsustasin sõita Plokseri saarele, keset Vaikset ookeani. See saar oli ilus ja väike. Mul oli aeg minna lennukile. Ma sisenesin lennukisse ja otsisin endale koha 515A, mis oli märgitud mu piletile. See oli aknaalune iste. Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola! Kuid ma tundsin oma laste ja Stiiv-Maikeli järele puudust. Ma turgutasin end rannas. Ujusin ja päevitasin ka. Peale kolmetunnist rannas olekut läksin aurusauna. Seal oli ka päris hea. Mul käisid igasugused mõtted peast läbi
aastail pandud perekonnanimed, mille hulgas on hulganisti puutöödega seotuid. Neilt kutseoskustega käsitöölistelt on talupojad tellinud veimevakku, riidekirste, õllekanne, vokke, rangipuid, vankrirattaid jm. Viisutegija Ajaliselt jagunes puutööde tegemine kaheks: põllutööde perioodil tehti vaid kõige hädapärasemaid töid, talvisel ajal oli see aga meespere peamisi ülesandeid. Et puutööd nõudsid valgust, oli meeste töökohaks rehetoa aknaalune valgem osa. Suvel ehitati ka elamuid ja kõrvalhooneid. Kogu puutöödeks vajalik tarbepuu ja ehitusmaterjal varuti talvel, detsembrist veebruarini, mil mahlad puus veel ei liigu ja puu "surnud" on. Kvaliteedi huvides jälgiti puude langetamisel hoolega kuufaase, tuule suunda jms. Kõige levinum arvamus oli, et okaspuid tuli raiuda noorkuu ja lehtpuid vanakuu ajal. Enimkasutatavad puuliigid on kuusk, mänd, kask, haab ja tamm. Vanimad ja enamkasutatavad tööriistad on olnud kirves ja nuga
30 cm, arvestades lisaks võimalikku hilisemat maapinna tõusu. 55 Joonis 2.29 Madalas soklist tingitud veekoormusest lagunenud puitsõrestiksein. Kõrge kõnniteetasapind on kaotanud sokli ja puitsein on niiskes pinnases. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. 56 Mitmed eelloetletud põhjused (vihmaveerennide ebakorrektne lõpetus, üle katuseääre olevad antennikaablid, seinapoole kaldu olevad elektrikaablid) on likvideeritavad kerge vaevaga. Seetõttu ei tohiks hoolika omaniku hoones selliseid põhjuseid leida. Samas on põhjuseid, mille likvideerimine nõuab juba suuremaid ettevõtmisi: pinnasest või
sama algup¨araga. s¨ailitanud oma algkuju. peab m¨ arki liitm~oisteliseks / ¡ Vana kuju , ja seletab kui ~ oitsemist £10 ¢h¨ aa¨ldusosutiks aknaalune (). Foneetiline on 177 5. sajandist m.a.j. p¨arit . T¨ ahendus on halva var- samat¨ahenduslik m¨ark, aga jundiga, pahade vaimude k¨aes kasutamine on, uuest olemist m¨argib . m¨argist hoolimata, teatud v¨ a ljendites (
annaabi.ee 
