3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat Oli kasutusel kuni 526.a, vahepeal hüljati ja kasutati kivimurruna Tänapäeval kasutuses kontserdipaigana Autor: neharai5 https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks Konstruktsioon plaaniti ajutisena, kuid torn leidis otstarbe ka pärast maailmanäitust raadioantennina Koos antenniga on torni kõrgus 324 meetrit Aastas külastab torni 7 mln inimest Autor: Daxis https://www.flickr.com/photos/daxis/10651222274/ Ermitaaži kunstimuuseum Paikneb Peterburis, Neeva jõe kaldal Asub endises tsaaride residensis Talvepalees ning 5 sellegea ühte ehitatud ajaloolises hoones Ekspositsioonis üle 3 miljoni eksemplari Näitus paikneb 400 saalis, ruumide üldpindalaga 10 ha
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920.a. valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Säärane tendents jäi püsima kogu kümnendiks. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väuikepartei vahel.
kohal, 1894. aastal 1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) kodusõja lõppemine (kodusõda toimus 1861-1865. aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja b) uusima tehnika kasutamine, sest · tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid) · ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palkadega Euroopas · seoses Läänemaade kasutuselevõtuga laienes siseturg, sest farmerid vajasid põllutöömasinaid
riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid
2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud) 3. Keeldumine 4. Kuhjuv tüütamine (tegevus, mis ületab teise partneri tolerantsi) Seotus konfliktiga- valikute mõju suhetele: Aktiivne- küsimust tajutakse olulisena suhtele ja lahendatavana (konflikt lõppeb- hääle tegemine) või tajutakse olulisena suhtele kuid lahendamatuna (siis ähvardatakse); Passiivne(vältimine)- küsimust tajutakse väiksena, ajutisena, eitatakse seda, küsimust tajutakse olulisena ja sellepärast ollakse lojaalsed suhtele. Separatsioonil valikud: 1. Konflikt läheb edasi 2. Lepitus- probleemi tõsiduse ümberhindamine, personaalse vastustuse võtmine (see kumma valivad sestub sotsiaalse tajuga, kausaalsuse atributsioon- sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon. Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak
Seati 1597. a sunnismaisus, 5 aastane tähtaeg vägisi oma lahkunud tp-de tagasi toomiseks. Selle aastaga sunnismaisuse alguse aasta. Et mõisatel pikemaks ajaks garanteeritud tp. 17.saj tp polnud enam üldse õigust. 1597.a kehtestati ka eluaegne holopp (ori, mittevaba inimene)- enamik inimesi võlgade tõttu selleks. Holoppist sai vabaks kui võlast vabaks, või tasa teenitud, aga nüüdsest eluaegseks ka sündinud laste puhul. Esialgu ajutisena mõeldud abinõusid pikendati, hiljem traditsiooniks. 1601.-1603. a suur nälg (ka Eestis). Mitu a järjest ikaldused. Põgeneti palju Moskvasse, lootuses vilja saada. Tsaar ei läinud eratagavarade kallale. Hlopko kas tsaar üldse õige tsaar? 16.-17.saj vahetusel kuuldused, et tegelikult Ivan Julma poeg Dmitri elus kes peaks siiski ise tsaar olema. Ilmub välja isik, kes imepäraselt pääsenud. Otsib toetust Poola õukonnast, võidab skepsise seal
Nende peamine doktriin oli kriitiline uurimine (1) Positivism et "positiivsed" faktid saadakse vaatlustest ja katsetest, (2) Marksism ja (3) ühiskond saab oma tingimustest valesti aru. Kriitiline koolkond üritas peamisi kapitalistliku ühiskonna vasturääkivusi teadvustada. Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Küünikud kutsusid neid kohvikuks. Ams ei harjunud nad kultuuriga ja võtsid Ameerikat 17 aastat ajutisena. Kes olid Frankfurdi koolkond? Võtmefiguurideks olid rikka kesklassi juudivõsud, kes olid saanud hea hariduse ja kelle vanemad lootsid neis näha ametipärijaid. Koolkonna kesksed huvid muutusid uute liikmete tulekuga muusika, kirjandus, psühhoanalüüs. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed. Kuigi nad polnud enamasti õppinud sotsiaalteadlased, identifitseerisid nad end sotsiaalsete uuringute tegijatena Marksismi ja Freudi teooria kombineerimine. Kui Frankfurdi
annaabi.ee 
