tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks.
Oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed.(mis ülesannet sa täidad, mis on sinu nn. roll). Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll (ülesanne, mida vaimuseisund täidab) terves organismis. 8 Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid.(täidab ka ülesannet, rolli) Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega. Funktsionalism Vaimuseisundid ei võrdu käitumisega. Vaimuseisundeid võib käitumisega iseloomustada vaid kaudselt. Funktsionalism – vaimuseisundil on põhjuslik roll (funktsioon, ülesanne) Funktsionalismi võib pidada biheiviorismi ja samasusteooriate järglaseks Funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisund (tunded, mõtted..) on näiteks mingi subjekti ümbruse seisundi tagajärg. Näit.valutunne
Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Identsusteooria e samasusteooria Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased. Samasus esineb tüübi, mitte eksemplari tasemel. Argumente samasuse poolt: Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti.
organism on igas suhtes samas seisundis, mis inimene, kellel on valus, siis on ka sellel organismil valus. 5. Samasusteooria(Place, Kas teadvus on ajuprotsess? Ja Smart, Aistingud ja ajuprotsessid) Materialism on valdav. Samasusteooria sai valdavaks lähenemiseks biheivorismi asemel. Väideti, et dualismi eksimus polnud mitte loogiline, vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus. Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused. Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast) Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st
Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1. Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti. 2. Vaimuseisundid on põhjuslikus vastasmõjus ajuseisunditega
123. Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1. Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti. 2
annaabi.ee 
