Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised ajuosad on mingisuguse tegevuse koral aktiivsed. Tänan kuulamast!
ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms. talitlust. 10. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohuolukorras kasutades selleks keha energiat tõstab vererõhku, kiirendab hingamist, südame tööd jne. Parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse taastades keha varusid ja tasakaalu hingamine ja südame töö aeglustub, vererõhk langeb, veresooned laienevad jms. 11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine)
Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingimatuid reflekse, mis on kaasa sündinud, ja tingitud reflekse, mis kujunevad elu jooksul. Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on 2 närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Erinevused seisnevad info töötlemise viisis: vasak poolkera töötleb infot analüütiliselt, parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks kasutatakse tänapäeval mitmesuguseid meetodeid (EEG, CAT, PET). Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Unes eristatakse aeglase une ja kiire ehk paradoksaalse une (REM-une) seisundit.
elu vastu. Ajuripats närvisüsteemi osa, seal toimub hormonaalsete ainete tootmine (ka kasvuhormooni). Mõhnkeha ühendab kaht ajupoolkera omavahel. Ajukoor ehk neokorteks kõige hiljem tekkinud aju osa. Ajukoores kontrollitakse inimese keelt, kõne ja mälu. See osa laseb meil mõistusepäraselt käituda. Koosneb hallidest tuumaosakestest ja on kurruline, et suurendada aju pindala. Sügavate vagudega eraldatud piirkondi nimetatakse sagarateks. Kummalgi ajupoolkeral on erinev infotöötlemis moodus 1) vasak - tükkhaaval 2) parem- töötleb infot korraga (ruumisuhted), asjade äratundmine, arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju.
ka foneemist ehk üksikust häälikust Probleemid kõne tajumisel: - Lineaarsus – rääkimisel foneemid kattuvad, mõjutavad üksteist - Mitteinvariatiivsus – foneemide hääldus muutub, sest see foneem mida just hääldati mõjutab järgmise hääldust - Jagamine – kõnevool on enamasti katkematu kuulaja ülesandeks tekst osadeks jagada. Kõne ja muude helide tajumine Kas kõne on midagi erilist? - Kõne tajumisel on oluline roll vasakul ajupoolkeral – teiste helide tajumisel erinevus puudub - Kõne tajumine on nn kategoriaalne: inimesed suudavad eristada kõnes erinevasse ja samasse foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme Seetõttu väitsid Mattingly ja Liberman, et kõne tajumine toimub eraldi moodulis või kognitiivses protsessis Kuuldud sõnade äratundmisel … töötavad alt-üles ja ülalt-alla protsessid kombineeritult Alt-üles protsessid töötlevad foneemide omadusi (jooni):
..kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati Ruumitaju uurimise lähted: dorsaalset teed. Muidu kasutati ventraalset. Ruumitaju võiks olla spetsiifilsielt paremale ajupoolekeral. Ehk ruumitaju siis paremal Ja erinevad rakud annavad infot rotile, kuhu rott on suunatud või kuhu ta on suunaud pea või ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles, aga need on natuke teistsugused. kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui ta nina on põhjas või läänes. Nägemisega saab inimene kõige paremini ruumilist infot. Ventraalne oim ja tsentraalne kiir – on ruumitajus olulised! Isegi tsentraalne kiir on olulisem
Vasakust poolkerast saame oma võime dialoogile. Vabama vormiga tegevustes pannakse kindlasti suuremat rõhku (nii kliendi kui tegevusi loogiliselt määratleda ja järjestada. Parem poolkera toob aga esile meie ka nõustaja) loovusele ja kujutlusvõimele. loovamad võimed ning tegeleb kujutiste ja mustritega. Mõlemal ajupoolkeral on tähtis roll. Kui te plaanite kasutada mõnda neist ülesannetest, siis võite avastada, et see on teiste Mõtete kaardistamisel (mind mapping) püütakse tabada parempoolse poolkera mõttemustreid, ülesannetega võrreldes keerulisem
annaabi.ee 
