paksus erinev, samuti rakuline koostis Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Sissejuhatus psühholoogiasse 59 Funktsioonide seos ajuga: Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon
6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine, väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga
jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele. Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga
neuroniühenduste tüüpidele 111 Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: 112 Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise
keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4. Kolmel perifeersel allsüsteemil (soovitatav A.Eek Eesti keele foneetika (2008)) 4. loeng- Kõneloome. Peame teadvustama kõneprotsessi, peame aru saama, mis tasandil on probleem. · Kõneloome = ütluse loome · Kõneloome eeldab kõnevõimet (kõne FS), kui on probleem fs-is, siis ei saa olla ka normi kõneloomet. · Kõneloome on heuristiline, uudne, avastuslik
annaabi.ee 
