intellektuaalne töötlus häireteta. - Suurem osa nägude visuaalsest infost töödeldakse temporaalses visuaalses juhtetees. - Parempoolne kahjustus omab suuremat mõju nägude töötlemisele kui vasakpoolne. Milles seisneb Thatcheri illusioon (miks tagurpidi silmade ja suuga pilt õigetpidi pööratuna tundub eriti kummaline, kuigi tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? KIIRUSAGARAD: Kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendused: Frontaalsagaraga – liigutuste juhtimine Erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Somatosensoorne koor – aitab maailma tajuda puutetundlikkuse mõttes Posttsentraalkäär – tundlikkuse info mõlemalt poolt näo aladelt ja vastaskehapoolelt Ülemine parientaalsagarik – info puutetundlikkusest, nägemisinfo, kuulmisinfo, vestiblaarinfo. Kuidas tähelepanu olulisele stiimulile suunata.
ära tunda ümber pööratud nägude pilte. Milles seisneb Thatcheri illusioon (miks tagurpidi silmade ja suuga pilt õigetpidi pööratuna tundub eriti kummaline, kuigi tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? On leitud, et kui pilt näost on tagurpidi, siis töötleb aju seda kui igat teist visuaalset stiimulit. Õigetpidi näo pilti töötleb aga eraldi nägude äratundmise süsteem KIIRUSAGARAD: - kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju). Orienteerumiseks vastava tajumodaalsuse “kaardid”.
müradele, st. laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused Somatomomotoorne keskus - Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne
omakorda veel osadeks. Kõne tervikuna eeldab kõiki osasid kindlates suhetes. *Lastel käib lugedes suu kaasa. Mälestused ka liigutusprogrammides. Kõnes väljendumine toetub kõne mõistmisele, vajalik arusaamine. Kõneline artikulatsioon areneb koos kirjaoskusega. 2) Lokalisatsioon – keerulised protsessid on seotud kogu aju tegevusega, elementaarprotsessid aga erinevate ajupiirkondadega. *Näiteks kõnest arusaamine on ajus ühes kohas (Wernicke piirkond) ja kõnes väljendumine hoopis teises kohas (Broca piirkond). *Keskkond alati kõrval. 3) Dünaamilisus – aju ja psüühika suhe muutub arengu käigus. Väliselt ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla erinevalt lokaliseeritud funktsionaalsed süsteemid. *Näiteks uut tegevust õppides toetume tagasisidele, mida me ei vaja enam oskuse
mõjutavad kaslastesse suhtumist, ei karda enam nt kasse, mis oligi selle parasiidi eesmärk, jõuda jälle kaslasesse ja seal areneda lõpuni Hirmutunne ja riskijulgus · Ei ole üks-üheselt seotud sõltub ka paljudest muudest faktoritest o Nt linnud ju riskivad kaitses oma poegadega pesa o Ka ema kaitseb on lapsi palju julgemalt kui ise-ennast · Õpitavad hirmureaktsioonid o Seotud kõrgemate ajupiirkondadega o Siis kui mingi stiimul tekitab seletamutut hirmu o Nt hirm hiirte ees (nt pimedas hirmu märkamine) o Hirm koerte ees (kui nad on inimest hammustanud) o Hirm lendamise ees (filmidest) o Hirm vaimude ja üleloomulike jõudude ees (filmid, jutud) o Väike Albert · Geneetilise eelsoodumusega hirmureaktsioonid o Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees
Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused · Somatomomotoorne keskus Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. · Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega)
annaabi.ee 
