meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks rulaga sõitmine või lusikaga supi söömine. Nende kolme mäluliigi olemasolu tõendavad erinevad aju tööd registreerivad meetodid, mis mõõdavad ülesannete sooritamise ajal ajuosasid läbinud vere hulka. Samuti on võimalik uurida ka ajukahjustusega inimesi. Näiteks inimesed, kel esinevad episoodilist mälu kahjustavad vigastused, ei pruugi mõjutada inimese üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta. 2. Mis on positiivne Positiivne sarrustus – käitumisele ja negatiivne järgneb premeerimine meeldiva
Seotuse kujunemine baasvajaduste rahuldamise teel, oksütotsiini ja prolaktiini rollid seotuse kujunemisel; sooidentiteedi ja seksuaalse orientatsiooni kujunemine; peamised bioloogilised tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad? XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid),
Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu.
Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu.
5) Sõrmede sensoorsed retseptorid saadav sõnumi korteksisse „tass on käes“ 6) Seljaaju viib sensoorse info ajju 7) Basaalganglionid hindavad haarde tugevust, väikeaju korrigeerib liigutusi 8) Sensoorne ajukoor saab sõnumi „tass on käes“ Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. 1) Tsentraalvaost tahapoole jääv sensoorne korteks varustab eespool olevaid ajuosasid infoga 2) Prefrontaalkorteks planeerib liigutusi 3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid 4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse:
Üldine klassifikatsiooni puhul: eristamine sarnaneb vana positivistliku Franz von Liszt'i poolt loodud jaotusega (jagas kurjategijad paranemisvõimelisteks ja paranemistahtelisteks. Parandamist mittevajavaid juhukurjategijaid tuleb hirmutada, paranemisvõimetuid kurjategijaid tuleb isoleerida/kahjutuks teha). Meditsiinilise mudeliga tulid kasutusele küllaltki drastilised meditsiinilised meetodid, nt a)lobotoomia. Avastati seaduspärasus, et teatavaid ajuosasid kahjustades on võimalik muuta inimeste käitumist; b)kastreerimist ja steriliseerimist, Eugeenika definitsioon: pärilikkuse hügieen, õpetus inimeste sünnipäraste omaduste parandamisest. Eugeenilisi ideid püüti aktiivselt kohaldada ka kurjategijatele. Doktriini laiem eesmärk oli inimeste inimlike omaduste parandamine, siia alla mahub ka kurjategijatele kohaldatav parandamine. Eugeenikat jagatakse ka positiivseks ja negatiivseks eugeenikaks
annaabi.ee 
