Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise
tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2
Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
ülesehitus, teema ülesehitus). Mõjutamise praktika ja eetika Mõjutamise strateegiline planeerimine Mõjutamise strateegiline planeerimise põhimõte oleks lihtsustatud, kui õnnestuks välja selgitada: 1. need aju aktiivsuse signatuurid, mis seostuvadeeliskäitumisega; 2. erinevate kaupade/reklaamide esitamisel välja sõeluda need kaubamudelid/reklaamikavandid, mis tekitavad maksimaalselt selge ja tugeva ajuvastuse eelistusele viitavates ajukeskustes, siis oleks lihtne tootmist ja marketing selliselt planeerida, et "määritakse pähe" kaubad/teenused, mis inimesele intuitiivselt meeldivad. Neuroturunduslikud mõõtevahendid Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise (fMRI), (fMRI nagu aju dekooder); Positronide emissiooni tomograafia (PET); Transcranial magnet stimulatsiooni (TMS) Magnetoentsefalograafia (MEG) või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise.
nimelt on seostuvad otsuste vastuvõtmisega, objektide võrdlemisega nende eelistatavuse kindlakstegemiseks, tuttavlike või võõristust tekitavate objektide või objektitunnuste märkimisega. Põhimõte: kui õnnestuks välja selgitada need aju signatuurid, mis seostuvad eelistuskäitumisega ning erinevate kaupade/reklaamide esitamisel välja sõeluda need kaubamudelid/reklaamikuvandid, mis tekitavad maksimaalselt selge ja tugeva ajuvastuse eelistusele viitavatele ajukeskustes, siis oleks lihtne tootmist ja marketingi selliselt planeerida, et ,,määritakse pähe" kaubad ja teenused, mis inimesele intuitiivselt meeldivad. Ratsionaalse ja emotsionaalse hoiakukomponendi üheaegsel positiivsel käivitumisel tekkiv eelistusvalik viib otsuse vastuvõtmiseni tingimustes, kus aktiviseerub orbitofrontaalne ajukoore piirkond. Üheks võtmeks näib neuromarketingis kujunevat tugevate seoste leidmine/kujundamine spontaansele meeldivusele ja vajadust
Aitab ka reguleerida virgumist, meeleolu ja unistamist. Mõnede allikate kohaselt on Ne liiasus ka seotud skisofreeniaga. On avastatud ka suurenenud Ne taseme seotust sõgeda armumise või kiindumuse tundega. Gammaaminovõihape ( GABA)- Enamus sünapseid aju sees kasutab GABAt. Pärsib erutust ja ärevust. Huntingtoni tõve korral ( mis on siis pärilik haigus, mis saab alguse keskeas ) GABA't tootvad neuronid manduvad ajukeskustes, mis koordineerivad liigutusi. See põhjustabki nendel patsientidel kontrollimatuid liigutusi. GABA't suurendatakse ängistusevastaste ravimitega, nagu näiteks Vaalium ja krambivastaste ravimitega. GABA'l on ka muid ülesandeid kehas, nagu näiteks energiarikkate molekulide tootmine rakus. Peptiidid- neid aminohapete ahelikke on hakatud uurima kui neurotransmittereid alles viimasel ajal. Aju
annaabi.ee 
