Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor
veeb.1928 Suur ülemaailmne majanduskriis -1929 - 1933 Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel.
Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt. Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I
kuhi ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte. Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals
IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos `nagu see tegelikult on'). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria.
IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos ‘nagu see tegelikult on’). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria.
elus leidma need väärtused üles ja kirjeldama neid universaalseid väärtuseid. o Teiseks, kultuur on kogum vaimese töö produkte, milelsse on salvestatud inimmõtlemine ja inimkogemus. Kultuur on midagi dokumenteeritud. Siin analüüsitakse neid konkreetseid dokumente. NT: Kirjandusteoseid võime hinnate selle järgi mida nad dokumentaalselt ültevad selle ajstu kohta. o Kolmas kõige olulisem: kultuur kui teatav elamiseviis, antropoloogiline, kutluur on see kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad. · Kultuuriline materjalism - Kultuur kui ideaal, dokumentatsioon, elamise viis. · Williams arvab, et kõiki neid kolme tuleks silams pidada. Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu. o Nt leiab ta vigaselt:. I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu.
annaabi.ee 
