teemat, millest kujunes arvamus, et abieluks pole naine kõlblik. Viimane aga viitab pigem Suburgi alandlikkusele ja eneseohverdamisele loobumaks armastusest, et mitte sarnast või veelgi õnnetumat hinge maailma tuua. Seega, kuigi on paljudes kirjaniku autobiograafiates läbivalt kasutatud samu fakte ja põhiaspekte, on teoste ülesehitus ning adressaadid tihti erinevad. Eve Annuk on artiklis esitanud mitmeid erinevaid argumente, mis on üles ehitatud pigem põhjustele ja ajenditele, muutmaks Lilli Suburgi väsimatuks naisvõitlejaks ja feministiks. Esimene ja ühtlasi ka kõige mõjuvamaks motiiviks, miks oli truism Suburgile niivõrd oluline, peab Annuk pidevat kriitikat ja vastumeelsust, millega pidi naine terve oma elu kokku puutuma. Vaid tänu tõe esitamisele sai Suburg oma kogemusi ja nendele toetuvat maailmavaadet suuremale lugejaskonnale esitada. Kahjuks aga erines tema tõde sellele ajastule aktsepteeritavatest arusaamadest.
Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt motiveeritud, nad koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja uute oskuste kujundamisele. Ego- või soorituseesmärgiga ehk väliselt orienteeritud isikud tunnevad eeskätt muret, kuidas näevad neid teised. Seesmiselt orienteeritud õpilased süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust. Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt. Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud. Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni.
Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui
kaasneb isiklikust huvist ja uudishimust stimuleeritud sisemine soov õp- pida rohkem integreeritud oskusi. Seesmiselt orienteeritud õpilased õpi- vad süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Lapsevanemate või pedagoogide tegevus, mis toetab laste loomulikku Rõhu asetamine uudishimu ja sisemist huvi õppimise vastu, aitab kahtlemata kaasa sellele, välistele ajenditele et õppimist tunnetatakse rahuldust pakkuvana ja see toidab õpilaste soovi võib kahandada nii seesmist motiveeritust võtta enda peale õppeülesandeid (või saavutuseesmärke) ka teistes vormi- kui ka loovust ja tun- des. Teisalt – väline tasu, mis kontrollib õpilaste õpikäitumist, annab sig- netuslikku (kognitiiv-
Ja ma ei pääse sellest. olemas järgmine peatükk, ja kõige viimases neist on autor luuletaja. Õpetajaroll muutub ametinimetusest sisemise tungi järgimiseks ja õpetamisest saab elutöö. Selle karjääriloo Aktiivne kaasamineteised süzeeliinid kirjeldavad ka autori katset asuda kirikuõpetaja otsuse tegemise ajenditele, probleemi esialgsele määratlusele, tegevusele Probleemi m??ratlemise ja ?lesanded ametisse, mille käigus ta leiab, et vaimulik olemine eeldab pastöriseerimist
annaabi.ee 
