Õues liikumine 0:30 Liiga vähe Õppimine 2:30 Liiga vähe, vahel normaalne Teleka vaatamine 1:30 piisav Sotsiaalvõrgustikes suhtlemine 5-6 h Liiga palju, sõltuvust tekitav ajaviitmine Söömine/selle tegemine 1.30 Piisav aeg Pesemine/Sättimine 0:30 keskmine Elukaaslasega suhtlemine 0:30 Liiga vähe Muud tegevused,/grupid,/õpilasüritused 5h kesmine ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis "varastab" minu Minu aega varastab uni ja internetis istudes/suheldes. Kui
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks Oskus, mida inimestel on vaja igapäevaselt ja koguaeg, on lugemine. Ilma lugemisoskuseta oleks meie tänapäevases maailmas peaaegu võimatu hakkama saada, kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud...
aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine ja luuletuste rääkimine olümpiamängud: 776 a eKr. Esimesed OM ja sellest ajast hakati aega arvama. kes osalesid- osalesid hellenid, kodanikud, mehed, peamised spordialad-staadioni jooks, ketta heide, hoota kaugus, rusika võitlus, hobukarika jooks olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles
miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud, et selles toidulisandis on sellist ainet. Ilma keemiata ei
loetavaks. Raamat pakub inimesele meelelahutust, on hea ja kiire infoallikas. Kodus, oma isiklikult raamaturiiulilt, on lihtne üles leida raamatut, mille pealkiri on teada. Juhul kui kodus vajalikku raamatut pole, võib minna raamatukokku. Reisile kaasa võetud sülearvuti vajab elektrivoolu, samas raamatu lugemiseks on vajalik vaid piisav valgus. Raamat annab edasi autori isikupära, sellest saab välja lugeda kirjutaja hetkeemotsioone ja neid endaga seostada. Arvutis ajaviitmine rikub silmi ja võib tekitada sõltuvust, ajada inimesi närviliseks ja sõltuvaks Interneti olemasolust. Tunnen üht noormeest, kes tegeleb vabal ajal sulgpalliga. Talle meeldivad väga ka arvutimängud, kuid need ei mõju talle hästi. Päriselus, olles olnud kaua arvuti taga, ei suuda ta kohaneda sellega, et talle vastu tulevad inimesed pole mängust ja vaenlased. Selline agressiivsus on teda ümbritsevatele inimestele ohtlik, kuigi võib algul tunduda naljakas
Midagi ise luua ja algatada on minu jaoks... Eget Lina 10 R Kui räägitakse millegi loomisest või millegi algatamisest, ei mõtle me sageli sellele, et see on midagi rohkemat, kui lihtsalt tühipaljas ajaviitmine. Kui keegi räägib, et tema midagi lõi, et tema midagi algatas, polegi see meie jaoks nii tähtis, sest meie ei saanud sellest osa, asi pole meis ning meie ei tea, mis tundeid see võis tuua, aga, kui me ise midagi enda kätega või enda mõttega teeme-algatame, hindame me seda väga kõrgelt ning tulemuseks on hea tunne ning rõõmsad emotsioonid. Midagi ise luua ja algatada on minu jaoks väga tähtis, arvatavasti tähtsam, kui see, et ma millegagi lihtsalt hakkama saaksin
Palju on vaieldud selle üle, miks lapsed üldse tahavad mängida. On leitud, et mäng on eelkõige laste meelelahutus ja vaba aja veetmise viis. Samuti on leitud, et laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme. Kultuurilise-ajaloolise teooria kohaselt mängib laps seepärast, et tahab olla ja käituda nagu täiskasvanu. Mängu teooriates on viimastel aastatel esitatud mõte, et lapse mäng ei ole vaid lõbu, meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu töö räägib väikelapse mängust, sümbolmängust ja rollimängust. MÄNG VARAJASES EAS Mitmed olulised mängu eeldused tekivad lapse varsemate tegevuste--ema-lapse suhtlemise ja esemelise tegevuse--käigus täiskasvanu juhendamisel ja temaga koos tegutsedes. Väikelapse
Siurulastel oli ka oma vapp, selle kujundas Nikolai Triik. Kirjastusel oli vaja raha, plaan oli korraldada värvikas kirjanduse tuluõhtu, et saada sellest kokku kapital kirjastuse asutamiseks. Üritus läks üle ootuste hästi korda. Valitses sõjaaeg, suuri üritusi ei toimunud, rahvas haaras võimalusest kinni. Toimus 25 sept. 1917. Välja oli kuulutatud loterii, peavõitudeks olid toredad ajaviited kuulsustega: Marta Lepa pats, jalutuskäik Ella Ilvakuga. Tolle aja kuulsusega ajaviitmine. Esimesed kirjastuse raamatud: M. Underi ,,Sonetid" 1000 ekseplari ja Siuru album. Gailitilt ilmus novellikogu ,,Saatana karussell" (selles selgelt ära tuntav selline Gailit nagu me tunneme). Fantaasiaga pole seal kokku hoitud. Gailit oli sellest seltskonnast ainus, kes ei kirjutanud luuletusi. Tuglaski oli rohkem novellikirjanik. Visnapuul ilmus luulekogu ,,Amores", Semperilt ilmus luulekogu ,,Pierrot". Atson tõi Tuglasele oma luuletuste käsikirja. Keegi poleks uskunud temast seda
annaabi.ee 
