Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on...
autokorrelatsioon võib olla tingitud ka jääkliikmete endi sisemisest struktuurist. Autokorrelatsiooni vähendamise või kõrvaldamise võimalused. Aegridades sisalduva autokorrelatsiooni kõrvaldamiseks tuleb eristada aegridades sisalduvaid komponente ning eemaldada neis sisalduv trend ning tsükliline ja sessoonne komponent (aegridade tasandamine). Trendi eemaldamise lihtsama võttena kasutatakse libiseva keskmise meetodi kõrval sageli ka regressioonimudelitesse ajateguri lülitamist. Mudeli ümbervaatamine, uute muutujate sissetoomine, sesoonsust kajastavate muutujate lülitamine mudelisse, mudeli finktsionaalne kuju muutmine 5. Statsionaarse protsessi tingimused; Juhuslik protsess on statsionaarne, kui tema tõenäosuslikud omadused ajas ei muutu. Vastasel korral on tegemist mittestatsionaarse juhusliku protsessiga. • Esiteks tähendab see seda, et muutuja ooteväärtus μt ei muutu ajas
Alternatiivide elluviimise tulemuste hindamise ja võrdlemise edukus oleneb sellest,kuivõrd täpselt suudetakse otsuse ettevalmistamisel ennustada alternatiivide elluviimise ajal ilmnevate konkreetsete välistegurite väärtused. 2.Millised on peamised lähenemisviisid juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimisele? Prognoosimisviisid, lähtudes erinevatest eeldustest kasutatava informatsiooni iseloomu kohta: 1) prognoos ajateguri alusel ehk inertsil põhinev prognoos; 2) tegurite muutumisi iseloomustavatele aegridadele toetuv prognoos; 3) tegurite ruumilistele erinevustele (vaatlusaluste majandussubjektide kaupa) toetuv prognoos; 4)kombineeritud prognoosimisviis, mis uhendab erinevate subjektide kaupa vaadeldavaid tegur-tulemusnäitajate aegridu. 3.Selgitage nähtuse sisemisele inertsile toetuva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi.
ilmnevate konkreetsete välistegurite väärtused. 137. Millised on peamised lähenemisviisid juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimisel? - Prognoosimise edukuse peamiseks tingimuseks on informatsiooni teisendamise eelduste objektiivne formuleerimine. Toome mõned prognoosimisviisid, lähtudes erinevatest eeldustest kasutatava informatsiooni iseloomu kohta: prognoos ajateguri alusel ehk inertsil põhinev tegurite muutumisi iseloomustav aegridadele toetuv prognoos tegurite ruumilistele erinevustele toetuv prognoos kombineeritud prognoosimisviis, mis ühendab erinevate subjektide kaupa vaadeldavaid tegur-tulemusnäitajate aegridu. 138. Selgitage nähtuse sisemisele intertsile toetuva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi.
Drucker) näevad logistikas kulude vähendamise viimast piiri . Euroopa Tööstuse Assotsiatsiooni väitel on võimalik logistika abil vähendada varusid 30–70%. Sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärse komponendina (USA-s üle 20%, Eestis üle 10% ) mõjutab logistika ressursside ja kapitali ringlust, tootlikkust, inflatsiooni- ja intressimäära, hinda, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. Logistika rolli suurendavad: toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb), kaupade sortimendi laienemine(keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid), spetsialiseerumine, konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia
Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust kirjeldav suurus (siin sumbetegur ) on ajateguri pöördväärtus: = 1/. Ajategur on aeg, mille jooksul ajas eksponentsiaalselt kahanev suurus muutub arv e = 2,73... korda või siis aeg, mille jooksul protsess lõpeks, kui esialgne lineaarne muutus jätkuks. Sundvõnkumiste korral mõjub võnkuvale süsteemile perioodiline välisjõud. Amplituud sõltub selle jõu ringsagedusest . Välisjõu mingil kindlal sagedusel muutub amplituud väga suureks, sest välisjõud
Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust kirjeldav suurus (siin sumbetegur ) on ajateguri pöördväärtus: = 1/. Ajategur on aeg, mille jooksul ajas eksponentsiaalselt kahanev suurus muutub arv e = 2,7183.. korda või siis aeg, mille jooksul protsess lõpeks, kui esialgne lineaarne muutus jätkuks. Sundvõnkumiste korral mõjub võnkuvale süsteemile perioodiline välisjõud. Amplituud sõltub selle jõu ringsagedusest . Välisjõu mingil kindlal sagedusel muutub amplituud väga suureks, sest välisjõud
Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust kirjeldav suurus (siin sumbetegur ) on ajateguri pöördväärtus: = 1/. Ajategur on aeg, mille jooksul ajas eksponentsiaalselt kahanev suurus muutub arv e = 2,7183.. korda või siis aeg, mille jooksul protsess lõpeks, kui esialgne lineaarne muutus jätkuks. Sundvõnkumiste korral mõjub võnkuvale süsteemile perioodiline välisjõud. Amplituud sõltub selle jõu ringsagedusest . Välisjõu mingil kindlal sagedusel muutub amplituud väga suureks, sest välisjõud
0,6 0,555 4,0 0,985 0,8 1,40 0,7 0,597 5,0 0,995 0,9 2,09 0,8 0,636 0,95 2,79 0,9 0,670 1,0 0,702 Arvutades nüüd vajaliku ajahetke t kohta ajateguri, leiame tabelist U ja seejärel selleks ajaks toimunud vajumi. U leidmiseks võib kasutada ka lihtsaid seoseid, mis piisava täpsusega aproksimeerivad teoreetilist lahendust. 4 U= Tv kui U < 0.5 8 2
annaabi.ee 
