Kuna palgaarmees olevatele sõduritele peab ka palka maksma, oleks see tunduvalt kallim kui ajateenistus. Ega ka relvastus ei saaks samaks jääda, kui juba minna üle, siis korralikult. Aga uusimad relvad, masinad, lennukid maksavad mitmeid tuhandeid, miljoneid, ning hetkel pole Eestil seda raha kuskilt võtta. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära kohustuslik sunnitlus tulla sõjaväkke. Paljudele noortele oleks see kergendus, ning väga paljud kasutaksid seda ära. Ajateenistusega on alati olnud probleeme, küll kutsutakse koolist ära või on sul juba pere. Samas kui sa oled valinud Palgaarmeesse mineku, siis ei tohi sind enam miski takistada. Paljud noormehed, kes ei ole peale kooli lõpetamist jõudnud otsusele mida teha, võiksid minna Palgaarmeesse. Kuna sinna on oodatud igasuguseid mehi, siis oleks peagi Eesti julgeoleku ees väga kirju seltskond, kuid ega nimi riku meest. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära ka reserv, ning see vähendaks oluliselt Eesti
Arutlus Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle palgaarmeele? Paljude teiste riikide eeskujul on ka Eestis tõstatatud küsimus, kas traditsiooniline ajateenistuse süsteem on ennast ammendanud ning tuleks kasutusele võtta hoopiski palgaarmee. Kuigi ka palgaarmeel on omad eelised, arvan siiski, et ka edaspidi peaks kehtima kohustuslik ajateenistus. Esimene ning ilmselt ka tähtsaim aspekt nende kahe süsteemi võrdlusel on üksuste suurus. Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures mobiliseeritakse esmajärjekorras need, kes on ajateenistuse läbinud hiljem,...
Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis seljakotiga mäge vallutama, kus üleval seisid vanemad olijad, kes neid siis alla jälle tõukasid ja nad said kogeda ka palju vägivalda. Mäe vallutust harjutasid nad seni kuni suutsid mäe vallutada. Nõrgemad üritasid ka raskustest eemale hoida, täites seljakoti kivide asemel riidega, millega vahele jäädes nuheldi neid hoolega. Kord oli range.
"Näiteks on ka tänapäeva naiste ülesandeks kodu korras hoida, olla hea perenaine, lapsi ilmale tuua, emaks saada ja nii iivet kõrgel hoida, muidugi pole see meeste abita võimalik. Mehed seevastu peavad ühiskonna tavade järgi pere ülal pidama, tööl raha teenima ja seeläbi oma leibkonnale hea hea elu tagama. Meeste soorollide hulka kuulub ka sõjaväkke astumine, kuigi tänapäeval on see spetsiifiline sooroll juba hajumas, kuna leidub palju neid vabatahtlikke naisi, kes samuti ajateenistusega liituda soobivad ja seda ka teevadki. Soorollidega kaasnevad ülesanded ja kohustused on justkui traditisioonid, mida kõik põlvkonnad juba aastasadu järginud on ja mida kindlasti ka edaspidi järgima jäädakse. Paraku kaasnevad soorollidega ka teatud probleemid, mis jagunevad valdkonniti erinevalt. Üheks küllaltki suureks murepunktiks on tänapäeval näiteks töötasud. Praxise uuringutekeskus koostas soolise palgalõhe uuringu, kus selgus, et Eesti naiste ja meeste
Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule. Looming Varane looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Tootsi-lood Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi
Valentinale hõiganud: mammi, sa oled väga tore! Tead, kui hea oli linna peal käia!" Looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 1918
Riiklikul tasandil, kõige suuremad ränded toimuvad suuremate ja väiksemate metropolide poole. Elanikkonna siirete iseloom ja maht reageerib pakutavatele majanduslikele tingimustele. Üksiku migrandi, eriti kesk-ja kõrgklassi meessoost isikud võivad kaua eluaeg sammrändena liikuda ühes kohast teise, teisest kolmandasse jne. Alustades ühe või enama rändega eelkooli või kolledzisse, sealt edasi liikuma seoses ajateenistusega, abieluga, tööülesannetega ühelt tööandjalt teisele või ühe 6 korporatsiooni struktuuris liikumine ühest kohast teise ning lõpus koht, kus jäädakse pensionile. Lisaks sellele veel ekskursioonid mõnest päevast kuni nädalateni. Rahvusvahelisel areenil on võrreldav mobiilse eliidi ringlus, mis koosneb spetsialistidest, kuulsustest,
2.) Kaitseväeline haridus ja väljaõpe Kaitseväelise hariduse ja väljaõppe vältel omandab iga sõdur põhitead- saab jaotada kolme suuremasse etap- mised ja -oskused ning füüsilise vor- pi: reamehe, allohvitseri ja ohvitseri mi, mis on järgmiste kursuste eduka õpe. läbimise eeldused. Sõduri baaskursus on ühtne kõigile sõduritele nii maa-, Väljaõpe algab ajateenistusega, mis mere- kui ka õhuväes ja piirivalves. kestab 811 kuud, sõltudes erialast Sõduri baaskursus kestab kümme nä- ning väeliigi ja relvaliigi vajadusest. dalat. Õpitakse tundma relvastust ja Kaitseväeteenistus algab sõduri baas- esmaabivõtteid, tegutsema metsalaag- kursusega (lühendatult SBK), mille ris, orienteeruma ning omandatakse 70
annaabi.ee 
