Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud ,,jumalikult inspireeritud" geeniusest. Michelangelo Buonarroti sündis 6 märtsil 1475 aastal Aiozzo lähedal asuvas Caprese nimelises külakeses Toscanas.Lodovico pidas Caprose linnapea ametit.Üsna varsti pärast Michelangelo sündi kolisid nad perega firenzesse.Ta anti hoolealla lähedal asuvasse kiviraiduri perre.Kui Michelangelo oli kuue aastane siis suri tema ema,jättes kuus poega mehe kasvatada
Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi (“MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE”). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes – üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle. Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele “suurele luurele” teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid – eriti seoses metafüüsiliste teemadega – ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest
võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle. Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele "suurele luurele" teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid eriti seoses metafüüsiliste teemadega ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide
1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi 1968 Muhu monoloogid kolme isikupärase jutuvestja mõnusaid pajatusi ühendab talupoegliku eetika põhjale toetuv tasakaalukas ja tolerantne maailmanägemine. Mereromantika. Seodub rannakirjanduse traditsiooniga, mida Smuul ergastab reaalelulise ja fantastilise sundimatu kokkupanekuga. Debora Vaarandi (1916 2007) Alustas luuletajana sütisteliku vabavärsiga, pöördus siis vastavalt kaanoni nõuetele ajastuomase lihtsa ja kindla vormiga liturgia poole, avaldades selles stiilis kolm luulekogu. 1945 Põleva laotuse all 1959 Unistaja aknal oluliseks märgiks eesti luule liikumise kohta lüürikale traditsiooniliselt omase sisu ja vormi suunas. Märgib ka Vaarandi loomingulist teisenemist optimistlike paraadvärsside kirjutajast sotsiaalse ahastus- ja hoiatusluuleni. 1965 Rannalageda leib 1977 Tuule valgel 2006 Aastad ja päevad
teatud üksikus. Teadmise objekt on see lõige tegelikkusest, mis on seotud universaalidega. Probleemiks on see, kuidas teadmise objektiks olev üldine, olemuslik on seotud meeleliselt kättesaadavate üksikute muutlike asjadega? Olemisõpetus. Tõeliselt, tegelikult eksisteerivad vaid üksikud asjad ja nähtused. Need kõik on passiivse mateeria (aine) ja aktiivse vormi (olemuse) ühtsus. Nagu Platongi, pidas ka Aristoteles mateeriat passiivseks ja säilitas õpetaja (üldisemalt ajastuomase) teleoloogilise maailmakäsituse. (Telos eesmärk; kõigel, nii elusal kui elutul, on eesmärk ja otstarve.) Üksikolemine ehk substants kujutab endast niisiis mateeria ja vormi ühtsust: vorm on substantsi olemuseks, ehk selleks, tänu millele antud asi on see, just seda liiki asi. Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab