sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud. Minu arvates on Dekameron siiski üpriski tänapäevane, mis siis, et see kirjutati mitu sajandit tagasi. Selle raamatu ja kaasaegse eluga võib tõmmata suuri paralleele. Mainiksin siinkohal ära, et praegusel ajastulgi rikutakse eeskirju ja käitutakse reeglitele mitte vastavalt. Ilmselt see on igal ajal niiviisi olnud ning seetõttu esinebki Dekameron kooli kohustuslikus kirjanduses. Raamatus on Boccaccio kajastanud raamatus munkade liiderlikust, mida kohtab ka tänapäeval tavaliste inimeste seas. Minu arvates on see inimkonna üks suurimaid pahesid. Lisaks sellele käsitleb autor keskajal tabu all olnud asju. Näiteks toob teosesse sisse lõdva
Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7
Oma teise õitsengu saavutasid riffe ehitavad korallid, kes olid loovutanud oma domineeriva rolli Kriidi ajastu keskel rudistidele. Paleotseenis oli korallriffe veel vähe, mis viitab sellele, et nad ei taastunud kiiresti. Eotseeni soojas kliimas levisid korallid taas laiaulatuslikult. Suur osa lubi nannoplanktonist kadus Kriidi ajastu lõpus, mitmekesistus aga uuesti Paleogeenis. Ränivetikad (diatomeed) ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka täiesti uusi vorme. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid, kes asendasid Mesosoikumi meredes elanud roomajatest "merekoletisi". Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel.
Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid. Põhijaotus jäi katedraalil samasuguseks nagu romaani ajastulgi – kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus.
mõistet neurootiline selle sõna algses tähenduses.” (RHK-10, 1995, lk.129). DSM- süsteemi oli rahvusvahelistele haiguste klasssifikatsioonidele kõrvale vaja just selleks, et psüühilisi häireid teaduslike uurimuste jaoks piisava täpsuse ja erapooletusega kirjeldada. Küllap on täpsuse ja konsensuseni veel arenguruumi, miks muidu arstiteaduslikud ajakirjad DSM-süsteemi eelistavad ning Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon pole seda RHK-10 ajastulgi kõrvale heitnud, vaid edasi arendanud ja saanud DSM-IV (APA, 1994). Samm-sammult üksmeel kasvab. Eelmise lõigu kokkuvõtteks võiks öelda nii: DSM-III-R, DSM-IV ja RHK-10 püüavad vältida kõike, mis on kontseptuaalne ja vaieldav. (2) Eelöeldust tulenevalt paneb RHK-10 diagnoosid konsensuse alusel. Aga konsensuseni on praegu jõutud vaid häire, mitte haiguse tasemel. Häire ongi RHK-10 põhiühik.
ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Põhijaotus jäi katedraalil samaseks nagu romaani ajastulgi - kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud põikihoone e. transeptiga, sellele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, seetõttu on kooriosa põrand samal kõrgusel, kui 53 ehitise teistes osades. Pikihoone külglöövid olid pikendatud kooriümbriskäiguni, sellega