sõltub teeka- ja granuloosarakkude interaktsioonist; FSH ja LH modifitseerivad folliikli küpsemist Ovulatoorne faas o LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv o enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17- hüdroksüprogesterooni --> algab granuloosrakkude luteiniseerumine o LH ja FSH sisaldus suureneb eritustipuni, samasse ajastub östradiooli max o LH max kestab ~ 48t o ovulatsioon toimub LH max algusest 35-44 tunni jooksul, kui luteaalfaasis tõuseb progesteroon Luteaalfaas · Steroidibiosünteesi raskuspunkt asetub östrogeenidelt progesteroonile; · kollaskeha progesterooni produkts. max on kolmel päeval lut.faasi keskel;
Ladusid võib jagada kaheks: kasutusladudeks ja tagavaraladudeks. Kasutuslaoks nimetatakse, kui kaupade transport kahe firma vahel on organiseeritud nii, et müüjalt saabuv partii on koguselt kliendi hetkevajadusest suurem, jääb osa kaupadest natukeseks ajaks lattu. Tagavaralao all mõeldakse, kui ladustamisel tekib ebakindlustunne. Kliendid soovivad kaupa kohe või tarneajast kiiremini. Ei teata ette täpselt palju teatud kaupa vajatakse ja mis hetkele lõplik vajadus ajastub. Kättetoimetamisvõime paraneb vähendades laomahtusid. Läbiminekuaegade vähendamine saavutatakse tõmbejuhtimise põhimõttel. See on firma juhtkonna strateegiline valik. Läbimisaja analüüs Läbimisaja analüüs on logistika universaalne instrument, mida võib peale tootmise ja kaubanduse kasutada ka muudel tegevusaladel. Läbimisaja analüüs sisaldab endas ajakulu kaardistamist ja analüüsi. Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad, suureneb tarne täpsus, väheneb
Kuidas võiksime olla teistmoodi? Arhiiv:tema jaoks. Süsteem, mis valitseb selle üle, mida me saame öelda ja mida mitte. See piiritleb meie sõnumeid ja ka eritleb neid: arhiiv on „lausungite moodustamise ja teisendamise üldine süsteem.“ Episteem -inimene sünnib alles modernses episteemis ning „võiks kihla vdada, et inimene kaob, kustub just nagu rannaliivale joonistatud nägu. Kolm episteemi. -Renessanss -Klassikaline -Modernne RENESANSS:Kuidas erinevad ajastub märki suhtusid? Ajastute muutudes muutuvad ka vaated, freimid.Märgid on signatuurid, nad on kirjutatud asjade endi sisse või peale. Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata. NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks... Teadmine ei arene pidevalt täiuslikkuse suunas, vaid muutuvad need suhted, kuidas üldse on võimalik teadmise
teksti struktuur kisutakse paljaks. „Fabiani õpilane“ – lühiproosa kogu. Iseloomulikuks tunnuseks haritud inimeste maailma kujutamine absurdses võtmes. 21. Nikolai Baturini looming. „Karu süda“, „Kentaur“. Alustas luuletustega, neis teatav lõunaeestiline renessanss, traditsioonilähedus. Mulgi murdes luule paralleelselt või põimuvalt kirjakeelsega. Väga tugev keeleuuenduslik hoiak. Sümbolistlik põhi nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa ajastub noore proosa lainesse, aga ei ole sellega samasugune (psühholoogiline, psühhoanalüütiline). Baturin kujundab iseenda jaoks filosoofilise maailma. Kirjutab läbi avarilmu – eksistentsiaalseid ruume, kus inimene liigub. Vaimsed otsingud. Inimese kohtumine loodusega, sellest tekkivad probleemid. Realistlik põhi, sümbolistlikud sugemed. 22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“.
Püshholoogia on ka natuke imelikuvõitu. Freudihuviline Vahing tunneb huvi ka mingite psühhopoatoloogiliste tendentside vastu – töötab samal ajal kohtu pühhiaatrina. „Suvekoolis“ segased poja ja vanemate suhtes, mingi autobiograafiline taust on seal olemas. Kui rääkida iroonilisest mänguisest, siis seda kajastab just Mati Und 70ndatel väga hästi. Postmodernismiga seoses või ka eraldi välja tuua, nn sotsioloogilise teatri sünd. See ajastub sinna aega, kus tuli „Olin 13-aastane“ lavale. Enn Vetemaa draamas(s 1936) Ta on selline rikkalik ja pillav tegelane, et tal on identiteete rohkem kui üks. Ta on draamakirjanikuna kuidagi eraldi teema. Ta on sündinud Tallinnas. Ta õpib muusikat, koolitab end heliloojaks ja kirjutba ka 60ndatel aastatel heliteoseid. Mingiks ajaks jätab ta selle katki, kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud. 1968 Illuminatsioonid ... 1972 Õhtusöök viiele