Hoia peaasend lõdvalt all. ( R. Haljand 2007: 147) Nõuanded liigutuste enesekonrolliks: Reageeri signaalile kiiresti. Reageerimiseks kasuta suuri lihasrühmi ja liigu edasi puusast. Väldi sügavat läbivajumist põlvedest ( hüppel mõlema jalaga korraga). Vajuta esmalt tagaoleva jalaga ja seejärel eesoleva (track stardi puhul). Painuta eesoleva jala põlve täisnurgani enne tõuget. Ajasta jalgade tõuge nii, et tagumise jala tõuke lõppmomendil on eesmine jalg täisnurga all üõlvest ja puusast (track stardi puhul) Äratõuke jõuülekande impulss suuna otse ette. Ajasta käte hooliigutuste lõpp eesmise jala äratõuke lõpuga. ( R. Haljand 2007: 147) 7 Väljalennu asendi nõuanded: Kere väljalennunurk peaaegu horisontaalne Käed ette väljasirutatud
heitä ei hyväksytty. Omaisuus: Omaisuutta satiin tosi vaikeasti. Tavallinen yleis perhe asui (valtion) asunnossa, vain tosi rikkaat saivat omistaa mökkiä. Kodinkoneista kaikilla perheillä oli pesukone, pöytäpuhelin, kahvimylly, jääkaappi, kaasuliesi, uuni, radio ja kuuma juokseva vesi. Rikkailla oli vielä lisäksi pölynimuri, televisio ja nauhuri. Myös autoa oli tosi vaikea saadaa, koska auto rahan kerämiseksi kulusi noin puoli ihmisen elämän ajasta. Autoja ei ollut myös saatavilla, kuten nyt. Piti odottaa Jonossa tai omistaa tuttavia ihmisia, jotka olivät töissä korkealla ammatilla (esim. eduskunnassa). Esimmerkiksi minun isoisän piti tehdä työtä samassa paikassa kaksikymmentä vuotta ja näyttä joka päivä että, hän on arvokas työntekijä. Ja sitten hän sai auton ostamisen luvan. Sen jälkeen kun autoja tuottiin viroon, isoisäni meni paikalle näytti auton ostamisen luvan (luvassa oli jo
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega.
Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata jäänud nimedest on praeguseks sõna päritolu selgitatud. Näiteks Taev on tuletatud Tae talu nimest formandiga v.
Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma- ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida
pukki (joulupukki) jõuluvana pukkijuttu (joulupukkiasia) jõuluvana värk pulla kukkel, sai pullo pudel punainen punane punaviini punane vein punaviinipullo punase veini pudel Punavuori (kaupunginosa Helsingissä) Punavuori (Helsingi linnaosa) Puola Poola puoli (ajasta ja mitoista) pool (aja- ja mõõtühikute kohta) puoli (tila) pool (ruumi kohta) puolikas poolik purjevene purjepaat purkki purk pusero pluus puu puu puutalo puumaja puutarhaihminen aiandushuviline, nn. "aiainimene"
annaabi.ee 
